27. septembril kogunesid Prahasse Euroopa riiklike jahiorganisatsioonide juhid enam kui 30 riigist, et arutada uusimaid arenguid suurkiskajate vallas.
Põhifookuses oli Euroopa Komisjoni hiljutine teatis, kus tunnistatakse, et konfliktid suurkiskjatega sagenevad ja kutsutakse kohalikke ametiasutusi üles kasutama ära kehtivaid rangest kaitsest tulenevaid erandeid. Teatises seisab, et hundi taasasustamine EL-i piirkondadesse, kus neid pikka aega polnud, põhjustab üha enam konflikte kohalike põllumajandus- ja jahikogukondadega, eriti seal, kus ettevaatusmeetmeid kariloomade rünnakute vältimiseks ei rakendata laialdaselt.
Suurkiskjate kaitsestrateegia peaks olema kaasavam
Jahimehed on peamine huvigrupp suurkiskjate kaitsmisel ja majandamisel. Konverentsil arutleti sellel teemal ka mitme eduka näite üle, sest jahimehed tegelevad aktiivselt nende kaitse, seire ja majandamisega. Kuigi osade suurkiskjate populatsioon suureneb, võib see kaasa tuua sagenevaid konflikte, mis süvendab ebaloogilist reaktsiooni kaitsetaset tõsta, selle asemel, et parandada kooseksisteerimisega seotud meetmeid.
Suurkiskjate kaitsega seotud väljakutsetega tegelemisel on ülioluline arvestada selle mõju kohalikule kogukonnale, eriti kui kasutatakse sobimatuid populatsiooni haldamise juhiseid. Halvim stsenaarium, mis võib juhtuda, on see, kui kohalikud kogukonnad peavad ise suurulukitega tegelema. Kaitse- ja majandamisstrateegiad peaksid olema seetõttu kaasavad, võttes arvesse kohalike elanike vajadusi ja perspektiive.
Euroopa Komisjon on mitmel korral väitnud, et liikmesriigid peaksid täielikult ära kasutama elupaikade direktiivi paindlikkust, sealhulgas viimasel ajal tegelema hundikarjade koondumisega mõnes Euroopa piirkonnas ning sellega kaasneva ohuga kariloomadele ja potentsiaalselt ka inimestele. Kahjuks on komisjoni range kaitse juhenddokumendi uus versioon piiravam kui eelmine. Lisaks ei teadvustata laialdasemalt seda, et ulukite majandamine sobib kokku liigi pikaajalise kaitsega.
Jahiringkonnas on tekkinud ootus, et komisjon viiks tehtud juhised kooskõlla oma uuemate avaldustega hundi osas.
Konverentsil kuulati ettekandeid Rootsist, Rumeeniast, Lätist, Slovakkiast, Tšehhist, Saksamaalt, Horvaatiast ja Sloveeniast. Neid toetasid mitmed FACE liikmete sõnavõtud ka teistest Euroopa riikidest. Konverentsi lõppedes oli FACE president Torbjörn Larsson nõus Euroopa Komisjoni plaaniga, uurida lähemalt suurkiskjate ettepanekut ja vajadusel muuta hundi kaitsestaatust ning õigusraamistikku paindlikumaks. Larsson: „Nüüd on aeg reaalseteks meetmeteks, et tagada hundi ja teiste suurkiskjate kaitse ja majandamise võimalus koos Euroopa maakogukondadega“.
