Ida-Soomes on karudega seotud politsei väljakutsete arv viimastel aastatel järsult kasvanud. Politsei on pidanud rekordiliselt palju kasutama ka vabatahtlike jahimeeste abi.
EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe jagab artiklit osutades sellele, et see võib olla tagajärg sellest, mis juhtub, kui karujaht ära lõpetada. „Karu kütiti Soomes viimati 2023. aastal ja nüüd kolm aastat hiljem on tulemus käes,” selgitas ta.
„Juhtumid karude sattumisest elamutele liiga lähedale tõusid 2,5 korda ja karu arvukus juba 3 aastaga 45%, ehk et kui 2023. a oli 1751 isendit, siis 2026 on juba 2536 isendit,” lisas ta.
Koormusega ei tulda toime
Ida-Soome politseijaoskonna vanemkomissari Harri-Pekka Pohjolaineni sõnul on olukord jõudnud piirini, kus praegune juhtimissüsteem ei pruugi karupopulatsiooni jätkuva kasvu korral lähiaastatel enam koormusega toime tulla, kirjutab Yle.fi.
Karudega seotud väljakutsete arv on kasvanud kiiresti: 2023. aastal oli neid 45, 2024. aastal 131 ja eelmisel aastal 199. Tänavu oli juba juuni lõpuks registreeritud umbes 200 juhtumit. Enamasti on tegemist olukordadega, kus karu on nähtud asulas või elamute läheduses.
Kõik väljakutsed ei nõua politsei sekkumist. Kui aga tuleb teha otsus karu peletamiseks, kulub selle vormistamisele ja korraldamisele 1–2 tundi politsei tööaega. Kui selliseid juhtumeid on ühe päeva jooksul mitu, koormab see politsei juhtimiskeskust märkimisväärselt.
Suur koormus suurendab eksimisriski
Karudega seotud juhtumeid on Ida-Soomes palju, sest sealne karupopulatsioon on riigi kõige tihedam. Sarnast kasvu on märgatud ka Kesk-Soomes.
Kasvanud töökoormuse tõttu on Ida-Soome politsei lihtsustanud karude peletamise otsuste tegemist. Kui varem tehti otsus konkreetse looma kohta, siis nüüd võib üks otsus kehtida kogu kohaliku jahindusühingu piirkonnas.
Peletamise korraldamine nõuab siiski palju politsei tööaega ning sellega tuleb alustada võimalikult kiiresti. Politsei kinnitab, et karujuhtumite tõttu ei jäeta teisi ülesandeid täitmata ning elu ja tervist ohustavad olukorrad on alati esmatähtsad. Suur töökoormus tähendab aga, et igasse juhtumisse ei ole võimalik piisavalt põhjalikult süveneda, mis suurendab vigade tekkimise riski.
Rekordiliselt palju väljakutseid
Politsei annab karudega seotud praktilised ülesanded sageli edasi vabatahtlikele jahimeestele. Nemad peletavad vajadusel karusid elamute juurest eemale või otsivad näiteks liiklusõnnetuses vigastada saanud looma.
Selliste suurulukitega seotud ametlike abiülesannete arv on tänavu liikumas rekordi suunas. 17. juuniks oli registreeritud 74 karudega seotud juhtumit. Eelmisel aastal oli neid kogu aasta jooksul 78.
Kõiki suurulukitega seotud abiülesandeid on Soomes aastas umbes 14 000–15 000 ning valdava osa neist, ligikaudu 13 000, moodustavad kokkupõrked hirvlastega.
Karudega tegelemine nõuab aga erioskusi ja sobivaid koeri. Eriti ohtlik võib olla vigastatud karu, mistõttu peavad jahimehed pöörama suurt tähelepanu enda ohutusele.
