Šaakali küttimisaega nihutatakse paar kuud ettepoole

Šaakali küttimisaega nihutatakse paar kuud ettepoole

2358
Foto: Flickr

Õhtupimeda hakul kõlab üle küla vali kiunuv pikk ulgumine, millele vastab kohe järgmine – see juba nagu iseenesest meie loodusesse kuuluv häälitsus paneb lambakasvatajate vere tarretama, sest kuulutab, et šaakalid alustavad jahti.

Piirumi küla Tautsi talu rannakarjamaal kahanes Teksli tõugu lambakari läinud suvel 21 talle võrra. Peasüüdlane on koerlaste sugukonda kuuluv kõigesööja kiskjaline, kelle neelud käivad sitikate kõrval magusa liha järele.

Majanduslikku kahju annab kokku arvestada, teades, et tõuloomana müüdud ute eest makstakse keskmiselt 150 eurot ja valikjäärade eest kuni 400 eurot, kirjutab Pärnu Postimees. Lambapidaja moraalset kahju ei anna ühtegi rahaühikusse rehkendada. Kui lamba kallal käib karu, ilves või hunt, hüvitab riik kasvatajale kahju, šaakalit kahjutekitajate hulka pole arvatud.[–]

Väidetavalt lõuna poolt sisserännanud nuhtluslooma võib küttida 1. novembrist veebruari lõpuni, jahihooaja pikendamise trummi on löönud lambakasvatajad ja kütidki. Sel nädalal väljendas Eesti jahimeeste liidu juhatus suurt muret šaakali arvukuse plahvatusliku suurenemise üle ja kinnitas, et naaberriikide kogemustele tuginedes on tulnuklooma vaja ohjata ja küttimisaega pikendada.

“Võttes arvesse šaakali arvukuse jätkuvat tõusu ja tema levikuala laienemist, muudetakse talle kehtestatud jahiaega, pikendades seda kahe kuu võrra. Uue eelnõu kohaselt algab küttimine 1. septembrist ning eelnõu on kooskõlastusringil ja jõustub tõenäoliselt 1. septembrist,” vahendab Kadri Kauksi keskkonnaministeeriumi tegutsemist.

Loe lähemalt Pärnu Postimehest.