Rakkes ründas karu jahimeest

Rakkes ründas karu jahimeest

7720
Foto: Estefania Mera/Flickr

Rakke jahiseltsi liige Targo Prinken läks parasjagu põllule loomakahjustusi üle vaatama kui talle karu peale tuli.

“Olin juba põllu metsa poolse serva lõppsirgel, kui kuulsin järsku metsa seest suurt raginat,” selgitas jahimees.

Enesekaitseks võttis ta püssi ja suunas metsa poole. ”Kuulsin veel, et loom tuleb hooga otse minu peale. Nii kui ta võsast välja sai, nägin, et tegemist on suur karuga,” kommenteerib jahimees juhtunut.

Ligi 260 kg kaaluv karu jõudis kiire sammuga 10 meetri peale, kui jahimees teda enesekaitseks tulistas.

“Kes teab, mis tal plaanis oli, aga kuna ta õhku tõmbas, siis ju ta sai aru, et ma seal olin ja ütleme nii, et kuna ma lõpus kiiremini kõndisin, siis vili sahises ja ta ilmselt kuulis mind ja sai mu lõhna kätte ning ta ilmselt tahtis rünnata, kuna ta otse kiire sammuga peale tuli,” tõdes Prinken.

Karusid Rakke piirkonnas Targo sõnul jätkub. Kevadel oli piirkonnas rajakaamera ette jäänud kuus erinevat karu. Rakke jahiseltsile eraldati tänavuseks jahihooajaks kaks karujahiluba, mis tänase seisuga on ära kasutatud.

Kuna jahimees ise töötab ka põllumajandussektoris, siis on ta näinud põldudes arvukalt nii karu kui sea kahjustusi. Enamus nisupõllud on piirkonnas karude poolt ära tallatud.

EJS tuletab meelde, et karu on ohtlik suurkiskja ning temaga kohtudes tuleb olla ettevaatlik. Oleme välja töötanud nõuanded, mida teha, siis kui kohtad karu:

  • Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. Ära jäta kunagi oma maja, suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid. Ära jäta ka toiduaineid ööseks välja.
  • Karu kuuleb väga hästi, tee kõva häält. Kui liigud looduses, siis tee aeg ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astu kuivanud okstele, karu mõistab seda signaali väga hästi. Karu elualal ära liigu üksi, vaid katsu leida endale kaaslasi.
  • Kui näed karupoega või -poegi, taandu kohe. Kui satud ema ja poegade vahele, oled väga suures ohus, ära mine lähemale, vaid ürita taganeda selles suunas, kust tulid. On väga tõenäoline, et emakaru ründab poegade kaitses viivitamatult ohu allikat ehk sind.
  • Ära mine uru lähedale. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui sina või su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa ka koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus oled sina, sest koeral on palju paremad võimalused jalga lasta.
  • Kui leiad karu poolt murtud uluki, siis eemaldu. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki. Saak on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt soosse uputatud.
  • Ole ettevaatlik ka majade ja suvilate hoovides. Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel ka majade või suvilate hoovides. Ära hakka karu pildistama. Peleta karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Kui tead, et karu luusib sinu majapidamise ümber, siis õhtul välja minnes tee kõva lärmi.
  • Ära jälita ega lähene karule. Metsloomaga kokku juhtudes ära asu teda jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.
  • Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma. Vabalt ringi liikuv koer satub varem või hiljem karule peale. Kui kuuled ägedat koera haukumist ja taplust, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, siis tavaliselt otsib ta kaitset inimese juures. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui oled lagedamal kohal, näed, mis toimub.
  • Tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja urisedes valjuhäälselt. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ära roni puu otsa. Karu ronib palju paremini ja kiiremini kui sina.
  • Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega. Teeskle surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem (karu jooksukiirus on üllatav, 60 km tunnis).

Vaata uudist ka TV3st.

JAGA