PTA ja EJS-i ühispöördumine seakatku osas

PTA ja EJS-i ühispöördumine seakatku osas

1009
Foto: Flickr

Lugupeetud Eesti jahimehed

Alates 2014. aastast, mil sigade Aafrika katk (SAK) Eestis esmakordselt diagnoositi, on möödunud seitse aastat. Selle tõrjumiseks on tehtud suuri jõupingutusi nii riigi, seakasvatajate kui jahimeeste poolt. Olgugi et sõda on veel võitmata, on meil kirjas mitmeid lahingute võite. Need võidud on saavutatud tänu heale koostööle. Oleme olnud uhked õnnestumiste üle, kui meie metsad olid poolteist aastat aktiivsest viirusest priid või kui suutsime kõik farmid hoida neli aastat katkuvabad.

Selle eest suur tänu kõigile jahimeestele, seakasvatajatele ja veterinaaridele!

Viirus aga on salakaval: leiab meie nõrgad kohad üles, kasutab otsekohe ära meie tähelepanematuse. Eelmisel aastal metssigade populatsioonis puhkenud kolded Raplamaal ja Lääne-Virumaal annavad tunnistust sellest, et SAK pole kuhugi kadunud, vaid ohustab meid endiselt.

Käesoleva aasta juulis toimunud puhang Kiili farmis mõjus meile šokina ja kinnitas viiruse salakavalust veelgi. Ehkki seda viirust uuritakse aktiivselt, on küsimusi endiselt rohkem kui vastuseid. Ent erinevalt SAKi algusaastatest on meil olemas meie oma kogemus, mida jahimehed on ka Euroopas kolleegidele jagamas käinud.

Just selle kogemuse põhjalt saame edasi minna. See kogemus kõneleb meile, et on endiselt tähelepanelikult vaja täita kõiki bioturvalisuse nõudeid nii metsas, farmides kui ka mujal, kus SAKi leviku oht võib olemas olla. Tuletame siinkohal meelde, et Põllumajandus- ja Toiduameti kohalikes esindustest saavad jahimeeste esindajad vajalikke desovahendeid. Neid väljastatakse tasuta jahiseltside B-kaardil kirjas olevatele isikutele. Keskustest saab ka vajalikke juhiseid, kuidas neid kasutada.

Jahimeeste väljakutse on endiselt aktiivne küttimine ja eesmärk tagada küttimisperioodi lõppedes arvukus kuni 1 metssiga 1000 ha kohta. Praegu ei ole veel õige aeg metssigu n-ö hoida. Hoidmine võib kaasa aidata SAKi levikule ja tulemus võib meie soovitule olla vastupidine. Rakendame endiselt põhimõtet, et ära tuleb küttida kõik nähtavad metssead.

Väljakutse on seda raskem, et seoses koroonaviiruse levikuga võib olla takistatud ühisjahtide korraldamine. Peame metssea arvukuse reguleerimise korraldama moel ja viisil, et SAKi tõrjumise eesmärgid oleksid täidetud ja meie lähedaste ja kogukonna ohutus tagatud. See on suur väljakutse, aga eelnev kogemus on näidanud, et jahimehed saavad ka sellega hakkama.

SAK on kogu ühiskonnale meedia abil ilmekalt näidanud, kes on kaasaegne jahimees ja milline on tema roll tänapäeva ühiskonnas. Moodsa aja jahimees on ühiskonna teenistuses ja täidab meie kõikide elu mõjutavaid tellimusi. See omakorda näitab ilmekalt, et jahinduse roll mitte ei kahane, vaid suureneb. SAKi vastases võitluses osalemine on jahimeestele ja jahindusele väga oluline ka suures plaanis ja sellele saab iga jahimees oma hindamatu panuse anda.

Lugupeetud jahimehed, pöördume ühiselt teie poole palvega.

Ühendame taas oma jõud, et ühiselt vastu seista meid ründavale SAKile. Jahimeestel lasub oluline vastutus hoida metssigade arvukus vajalikul tasemel ja täita sealjuures bioturvalisuse nõudeid. Neid meetmeid on vaja rakendada nii SAKi uutes kolletes kui ka igal pool mujal üle Eesti. SAK on tõsine viirus ja nõuab meilt kõigilt täit tähelepanu ja tõsist suhtumist. Kui seakasvatajad annavad informatsiooni metssigade kohta farmide läheduses, siis tuleb need esimesel võimalusel sealt ära küttida.

Ühiselt tegutsedes nii riigi- , äri- kui ka mittetulundussektoris suudame sellele viirusele vastu seista, seda kontrolli all hoida ning mõne aja möödudes ka edukalt seljatada.

Lugupidamisega

Margus Puust, president, Eesti Jahimeeste Selts

Urmas Kirtsi, peadirektor, Põllumajandus- ja Toiduamet