Kohus peatas järjekordse nelja probleemkaru küttimiseks antud load
Tallinna Halduskohus peatas 23. oktoobril MTÜ Eesti Suurkiskjad taotlusel kolme Keskkonnaameti korralduse kehtivuse, millega oli lubatud küttida kokku neli kahjustusi põhjustanud pruunkaru Rapla-, Viljandi- ja Jõgevamaal. Korraldused olid antud ulatuslike põllumajanduskahjude ning inimeste turvalisusega seotud probleemide tõttu.
Keskkonnaamet andis 23. oktoobril kolm korraldust, millega lubati erandkorras küttida pruunkarusid Eidapere, Sürgavere ja Pikknurme jahipiirkonnas. Kõigi kolme korralduse kehtivusaeg oli kuni 31. oktoobrini 2026. Samal päeval pöördus MTÜ Eesti Suurkiskjad Tallinna Halduskohtusse, taotledes korralduste tühistamist ja nende kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras. Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas korralduste kehtivuse 30 päevaks.
Eidapere piirkonnas ületavad karukahjud 100 000 eurot
Raplamaal Eidapere jahipiirkonnas lubas Keskkonnaamet MTÜ Eidapere Jahiseltsi taotlusel küttida ühe pruunkaru Kenni, Saarepõllu, Eidapere ja Lokuta külade piirkonnas. Keskkonnaameti korralduse kohaselt on piirkonnas karud kahjustanud nisu-, tatra-, kaera- ja maisipõlde. Kahjustustest teatati juba augustis ja septembris ning nende kogusumma ületab 100 000 eurot. Kahjustused ei olnud 21. oktoobri seisuga lõppenud. Lisaks põllukultuuridele olid karud alates 14. oktoobrist lõhkunud mesitarusid, seda hoolimata paigaldatud elektrikarjusest. Samuti oli registreeritud kahjustusi gaasitrassi taristule. Karude liikumist ja tegevust oli piirkonnas täheldatud peaaegu iga päev, sealhulgas elamutest vaid mõnesaja meetri kaugusel. Keskkonnaamet leidis, et tegemist on olulise ja jätkuva varalise kahjuga, mille vältimiseks on põhjendatud ühe kahjustustega seotud pruunkaru küttimine.
Sürgaveres on karud lõhkunud kümneid silorulle
Viljandimaal Sürgavere jahipiirkonnas lubas Keskkonnaamet MTÜ Sürgavere Jahiseltsi taotlusel küttida kuni kaks pruunkaru. Korralduse aluseks olid piirkonna põllumajandusettevõtetele tekitatud korduvad kahjustused. OÜ Vingi Suurtalu teatas 21. oktoobril, et karud olid kuu jooksul kahjustanud vähemalt 26 silorulli. Rullide lõhkumise tõttu pääseb söödale õhk ligi ning sööt rikneb ja muutub kasutuskõlbmatuks. Sürgavere Põllumajanduse OÜ teatas septembris kahjustatud silohoidlast ehk siloaunast ning oktoobris veel 13 lõhutud silorullist. Ettevõtte hinnangul võib kahju halvimal juhul ulatuda mitmekümne tuhande euroni. Kahju täpne suurus selgub kevadel. Lisaks varalisele kahjule olid kohalikud elanikud teavitanud Keskkonnaametit karude sagedasest viibimisest külas ja selle ümbruses. Piirkonnas oli nähtud rohkesti karujälgi ja väljaheiteid ning elanike turvatunne oli häiritud. Keskkonnaamet hindas kahjustuste ulatust ja korduvust arvestades vajalikuks lubada kuni kahe kahjustustega seotud pruunkaru küttimine.
Puurmani ja Pikknurme piirkonnas tekitavad karud elanikes hirmu
Jõgevamaal Põltsamaa vallas lubas Keskkonnaamet Pikknurme jahipiirkonna kasutajal Jahiseltsil Gustav küttida ühe pruunkaru Altnurga ja Kirikuvalla külade kahjustuspiirkonnas. Korralduse aluseks olid nii karude tekitatud varalised kahjustused kui ka võimalik oht inimeste elule ja tervisele. Puurmani alevikus oli septembris karu nähtud vähemalt neljal korral. Oktoobri alguses kahjustas pruunkaru seal 16 silorulli, tekitades hinnanguliselt 867 euro suuruse kahju. Kirikuvalla külas olid karud liikunud kinnistute läheduses juba suvest alates. Oktoobri keskpaigast hakkas karu käima ka ühe kinnistu õuealal, kus ta paiskas esemeid laiali ja kahjustas neid. Altnurga külas olid elanikud teatanud sagenenud karukohtumistest elamute läheduses. Karusid oli nähtud isegi umbes 100 meetri kaugusel talust. Elanikud väljendasid muret enda ja laste turvalisuse pärast. Ühe pere sõnul ei julgeta last enam talust kaugemale jalgrattaga sõitma lubada ning võimaliku ohu vältimiseks hoitakse ka koera siseruumides. Keskkonnaamet leidis, et piirkonnas esinevad kahjustused ja võimalik oht inimeste turvalisusele õigustavad ühe probleemse pruunkaru küttimist.
Küttimiseks olid kehtestatud ranged tingimused
Kõik kolm Keskkonnaameti korraldust nägid ette, et küttida tohib üksnes karusid, kes on suure tõenäosusega seotud konkreetsetes piirkondades toimunud kahjustustega. Keelatud oli poegadega emakaru küttimine. Pikknurme korralduses oli sõnaselgelt keelatud ka karupoegade küttimine. Küttimine oli lubatud ainult kindlaksmääratud kahjustuspiirkondades ning korraldustes sätestatud tingimustel. Keskkonnaamet lubas vajaduse korral kasutada jahikoera, öösihikut ja kunstlikku valgusallikat, et tagada kahjustusi põhjustanud isendi tuvastamine ning ohutu ja täpne lask. Jaht tulnuks lõpetada kohe, kui lubatud arv karusid oleks kütitud või küttimise vajadus ära langenud.
Kohus peatas korraldused esialgu 30 päevaks
MTÜ Eesti Suurkiskjad vaidlustas kõik kolm korraldust Tallinna Halduskohtus. 01. oktoobril tehtud määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ning peatas korralduste nr 1-3/26/438, 1-3/26/440 ja 1-3/26/441 kehtivuse 30 päevaks. Kohus märkis, et kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks ning lühiajaline õiguskaitse ei ole ilmselges vastuolus avaliku huviga ega kahjusta ülemääraselt kolmandate isikute huve. Oluline on rõhutada, et kohus ei ole veel hinnanud vaidlustatud korralduste õiguspärasust lõplikult. Tegemist on esialgse õiguskaitsega, mitte kohtuasja sisulise lahendiga. Keskkonnaametil on õigus esitada hiljemalt 9. novembril kohtule vastuväited esialgse õiguskaitse jätkamise kohta. Kui Keskkonnaamet esialgse õiguskaitse jätkamisele vastu ei vaidle ning määrust ei vaidlustata, jätkub õiguskaitse kuni kohtuasja lõpetava lahendi jõustumiseni.
Karukahjude probleem vajab lahendamist
Kolme korralduse aluseks olnud juhtumid näitavad, et karude tekitatud kahjustused puudutavad nii põllumajandustootjate majanduslikku toimetulekut kui ka maapiirkondade elanike turvatunnet. Eidapere piirkonnas on registreeritud üle 100 000 euro suurused põllumajanduskahjud, Sürgaveres on lõhutud kümneid silorulle ning Pikknurme piirkonnas on lisaks varalistele kahjustustele sagenenud karude viibimine elamute läheduses. Keskkonnaamet oli hinnanud olukordi ja leidnud, et erandkorras küttimine on vajalik edasiste kahjustuste ning võimalike ohtude vältimiseks. Kohtumääruse tõttu ei saa aga jahimehed praegu nende korralduste alusel kahjustusi põhjustanud karusid küttida.
Eesti Jahimeeste Selts jälgib kohtuasja edasist käiku.
