PRESSITEADE: Valgusreflektorid on vähendanud metsloomadega seotud õnnetusi kolm korda

PRESSITEADE: Valgusreflektorid on vähendanud metsloomadega seotud õnnetusi kolm korda

681
Uluki valgustõkke reflektor. Foto: Urmas Salmu

Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus uurivad valgusreflektorite kasu metsloomadega juhtuvate liiklusõnnetuste vähendamisel. Kolm aastat kestva uuringu esimene etapp näitas, et reflektoritega varustatud lõikudel esines õnnetusi 3,13 korda vähem.

Metsloomadega seotud õnnetused on Eesti teedel tõsine probleem, ainuüksi metskitsi hukkub sõidukitega kokkupõrkel aastas rohkem kui 5000.

Eesti Jahimeeste Seltsi ja If Kindlustuse korraldatud uuringu käigus paigaldati üle Eesti valgusreflektoreid 34 teelõigule, mille pikkus jääb vahemikku 800 m kuni 1,8 km. Tegemist on ohtlike lõikudega, kus seni on metsloomadega palju õnnetusi juhtunud. Võrdluseks vaadeldi uuringus samas suurusjärgus teelõike, kuhu reflektoreid ei paigaldatud.

Eesti Jahimeeste Seltsi projektijuhi Urmas Salmu sõnul on hukkunud metsloomade koristamine maanteedelt jahimeeste igapäevane töö. „Kuna neid õnnetusi juhtub niivõrd palju, on vaja midagi väga kiiresti ette võtta. Me ei saa kogu Eestit traataedadega piirata, sest esiteks on see tohutu rahaline kulu ja teiseks piiraks see oluliselt looduslikku mitmekesisust. Ökosildade ehitamine oleks veelgi keerulisem ja kulukam ning kogu Eesti vaates ei ole see kindlasti lahendus. Seega loodame siiralt, et see uuring annab võimaluse kasutada valgusreflektoreid Eestis laiemalt,“ selgitas Salmu.

Metsloomadega juhtub õnnetusi kõige sagedamini hämaras või pimedal ajal, mil loomad rohkem liiguvad. Seetõttu võib valgustõkke tehnoloogiast loomade kaitsmisel palju abi olla.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul tegeleb kindlustusselts iga päev selliste õnnetuste tagajärgedega. „Keskmiselt toimub üle Eesti iga päev 15 tõsist kokkupõrget suure metslooma ja auto vahel, nii et tegu on väga olulise probleemiga. Enamasti lõpeb niisugune õnnetus looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud sellistes õnnetustes tõsiseid vigastusi või kaotanud elu,“ lisas Kruus.

Selleks, et saada võimalikult objektiivne uuringutulemus, kestab statistiliste andmete kogumine kolm aastat, 2021. aasta algusest kuni 2023. aasta lõpuni. Valgustõkke reflektorite uuringu metoodika väljatöötamise ja kokkuvõtete tegemise on enda kanda võtnud Eesti Maaülikooli dotsent Tiit Randveer, kelle sõnul tuleks valgusreflektorite potentsiaali kindlasti edasi uurida.

„Aasta on näidanud, et valgusreflektorid on vähendanud ohtlikel teelõikudel metsloomadega seotud õnnetuste arvu. Kui on näha, et reflektoritest on kasu ka pärast esimest aastat, tasub tõesti kaaluda nende laialdasemat kasutuselevõttu ka mujal Eestis,“ selgitas Randveer.