PRESSITEADE: Kevadisel perioodil ära häiri metsloomi

PRESSITEADE: Kevadisel perioodil ära häiri metsloomi

852
Foto: Priit Tederi rajakaamera

Kevad on metsloomadel poegimise ja noorte eest hoolitsemise periood. Looduses liikudes peaksid inimesed sellega arvestama ja mitte neid häirima.

EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on sagenenud rajakaamerate jäädvustused, kus emiseid on põrsastega ja emakarud poegadega. „Umbes kuu aja pärast on oodata juurdekasvu ka sõralistelt ‒ põtradelt, metskitsedelt ja punahirvedelt. Kui metsas liikudes satub ette näiteks põdravasikas, siis võib tunduda, et ta on hüljatud, tegelikkuses see nii ei ole, põdralehm on kuskil läheduses. Mõistlik on kohe eemalduda ja looma mitte häirida,“ selgitas Puust.

Kevad on metsloomadele ja lindudele rahulik aeg, kus keskendutakse poegimisele ja järeltuleva põlve eest hoolitsemisele. Reeglina sel ajal küttimist ei toimu. Eesti ulukeid ei pea kartma. Üldjuhul nad inimesele ohtu ei kujuta, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid.

10 nõuannet mida teha kui metslooma ja tema poegadega kokku peaksid sattuma:

  1. Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Väldi sattumist ema ja poegade vahele.
  2. Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja kahjustada nende poegi ja seeläbi ka ise ohvriks sattuda.
  3. Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda.
  4. Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.
  5. Osadel metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal. Austa seda territooriumi ja püüa sinna mitte siseneda.
  6. Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleb rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida (silitada, sülle võtta või selfisid tegema hakata).
  7. Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid, täid), ka lindudel. Levib ka linnugripp. Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimalusel desinfitseerida.
  8. Vigastatud metslooma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirida. Sel juhul tuleks helistada ühtsele riigiinfo telefonile (1247) ja kirjeldada olukorda.
  9. Ära lähene metsloomale või tema poegadele, kui oled ise vigastatud, haige või sinu liikumine on häiritud. Ohu korral on raskendatud taganemisvõimalused. Lisaks võid sa haigusebakteri loomale edasi kanda.
  10. Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade ja lindude loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.