Ornitoloogid: kohus tunnistas kevadise hanejahi ebaseaduslikuks

Ornitoloogid: kohus tunnistas kevadise hanejahi ebaseaduslikuks

200
Foto: Flickr

Halduskohus tunnistas 24. mai otsusega kevadise hanejahi ebaseaduslikuks. Kohus tõi välja, et tõsise kahju tekkimine põllumassiividel on tõendamata ning pole ka tõendatud, et heidutusjaht on ainuke efektiivne meede viljasaagile tõsise kahju vältimiseks.

„Kohtuotsus kinnitas, et kevadjahi lubamine oli ebaseaduslik. Kevadise hanejahi lubamine ei ole kooskõlas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskavaga ega linnudirektiiviga,“ sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

Kohtu sõnul pole Keskkonnaamet tõendanud, et kevadisele heidutusjahile ei leidu rahuldavat alternatiivi. Selgitamata on, milliseid hanede ja laglede ohjamise tegevuskavas ette nähtud meetmeid on rakendatud ja kuidas need on toiminud. Nimelt võib heidutusjahti lubada vaid siis, kui ükski teine meede peale lindude laskmise ei anna tulemust.

Jaht võib häirida ka pesitsevaid ohustatud põllulinde, seetõttu pidanuks vähemasti nende liikide teadaolevad pesitsuspiirkonnad laskmisaladest välja jääma. Keskkonnaameti korralduses sellega ei arvestatud ja kohus leidis, et tegu on olulise põhjendamisveaga.

Kohus juhtis tähelepanu, et jahieeskirja järgi on võimalik luba anda põllumassiivile, kus on varem hanekahjustus registreeritud, kuid antud juhul kahjustusalade andmed loas puudusid. Ka ei täpsustatud, milliste kahjustustundlike kultuuride kaitseks heidutusjahti lubatakse ning kahjud ei olnud tõendatud. Seejuures võimaldati jahti ka mustkesal, mis on umbrohtude hävitamiseks haritav põllukultuuridega maa.

Kohus rõhutas, et olukorras, kus konflikt põllupidajate ja haneliste vahel aina suureneb, on vaja toimivaid lahendusi, kuid need lahendused ei saa irduda kehtivast õigusest. Seepärast on äärmiselt oluline, et välja töötatud uued täiendavad meetmed oleksid õiguspärased.

„Hanekahjude ennetamine vajab hästi koordineeritud ja teaduspõhist lähenemist,“ ütles Kaarel Võhandu. „Eesti Ornitoloogiaühing rõhutab, et jätkusuutlike lahenduste leidmiseks tuleb tähelepanu pöörata mittesurmavate heidutusmeetmete kombineerimisele ja ökoloogilistele meetmetele nagu liigniiskete rohumaade taastamine, rahualad ja maastike mosaiiksuse suurendamine. Pesitsema suunduvate hanede tapmine on kahjude ennetamiseks ebatõhus meede, mille eelistamine rahumeelsetele meetmetele on ebaseaduslik,“ selgitas Võhandu.

Keskkonnaamet andis 15. märtsil loa valgepõsk-lagle, suur-laukhane ja kanada lagle tapvaks heidutamiseks Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Tartumaa põldudel. Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas loa halduskohtus 28. märtsil, sest mitteletaalsed meetmed hanekahjude vältimiseks on suuresti kasutamata ja küttimine ohustanuks ka kaitstavaid vähearvukaid hanelisi ja pesitsevaid põllulinde.