Novembri juhatuse koosolekul võeti vastu uusi liikmeid ning arutleti küttimise üle

Novembri juhatuse koosolekul võeti vastu uusi liikmeid ning arutleti küttimise üle

429
Juhatuse liikmed Urmas Roodeni väljapaneku juures. Fotod: EJS

Juhatuse novembrikuu korraline koosolek toimus Tallinnas EJS-i majas ja veebikeskkonnas. Osales 20 juhatuse liiget 24-st. Koosolekut juhtis president Margus Puust.

Enne koosolekut avas Margus Puust Urmas Roodeni ajalooliste postkaartide väljapaneku, kus põhiosa moodustavad sõraliste postkaardid ja reprod tuntud maalidest.

Seejärel õnnitles Margus Puust sünnipäevalast Tiit Tammsaart ja kinkis juhatuse poolt Reidolfi jahinduse käsiraamatu kordustrükise. Pärast seda kinnitati ühehäälselt täiendatud päevakord. Päevakorras oli seitse sisulist punkti.

Relvaseaduse muudatuste arutelu

Esimese puhktina arutati relvaseaduse võimalikke muudatusi. Kiired muutused Euroopa julgeolekumaastikul ja teise mõjurid on tinginud vajaduse kohendada ka relvadega puudutavaid regulatsioone.

Arutelu avas Margus Puust. Juttu tuli jahilasketiirudest, laskekohtadest ja võimalusest relvi nn peale lasta. Räägiti ka sellest, missugused arutelud on olnud.

Jaak Volmer tuletas meelde, kuidas lasketiirude töögrupp tegutses kiirelt mõnda aega tagasi, kui päevakorras oli laskemoonaga ja tiirudega seonduv teema. Tookordne tegutsemine tõi häid tulemusi kõigile. Juhatus kuulas esinejaid ja otsustas, et aasta alguses kutsutakse koosolekule vastava ala jurist, kes teemaga tegeleb.

Uute liikmete vastu võtmine

Edasi arutati uute liikmete vastuvõtmist EJS-i ridadesse. Sooviavaldusi oli kaks. Avalduse oli esitanud  MTÜ Vana-Otepää jahindus ja loodusõpe. Jahtkond kuulus enne Valgamaa Jahimeeste Ühistusse (VJÜ). Reformi tulemusel on selts täna iseseisvalt tegutsev. Konflikte VJÜ-ga pole, Valgamaa juhatuse liige Rein Rosenberg ei olnud avaldusele vastu. Nimekirja kuulub täna kolmteist jahimeest ja naist. Juhatus rahuldas jahiseltsi avalduse ja võttis oma liikmeks.

Teine avaldus tuli Viljandimaalt Karksi jahiseltsist. Karksi JS oli enne olnud Viljandimaa Jahimeeste Liidu liige, aga ümberkorralduste tulemusel on täna iseseisev. Ühendab kokku 35 liiget. Juhatus rahuldas ka selle avalduse.

Eelarvete analüüs

Järgmisena arutleti maakondlike katusorganisatsioonide eelarvete analüüsi tulemuste üle. Teemat esitles Priit Vahtramäe. See küsimus hääletati päevakorda üle-eelmise juhatuse koosolekul ja volitati analüüsima eelarvespetsialisti Priit Vahtramäed. Vahtramäe oli teinud suure töö ja võrrelnud maakonnakeskuste poolt saadetud eelmise aasta eelarveid, nende tulusid-kulusid ja toonud välja võrreldavad read.

Põhilised tuluartiklid on samad ja ka kulu osa. Eelnevalt on töögrupp kaardistanud maakonna tasandi ülesandeid ja jahimeestele osutatavad vajalikud teenuseid.

Kogu selle tegevuse aluseks on EJS-i volinike koosoleku 17.06.2021 kinnitatud Eesti Jahimeeste Seltsi arengusuunad 2021-2025. Selles dokumendis on sõnastatud meie lähiaastate tegevuste eesmärgid.

Maakonnakeskusi puudutavalt on otsustatud, et toetatakse ja arendatakse maakondlikke keskusi, tehakse vastastikku kasulikku koostööd ja abistatakse üksteist, kindlustatakse vajalikke haldusteenuste osutamine kohtadel.

Samuti otsustati, et EJS-i ja maakondlike organisatsioonide rollijaotust tuleb täpsustada ja omavahelist halduskoormust täpsemalt jagada. Selle punkti raames toimus juhatuse liikmete vahel elav arutelu. Maakonnakeskuste poolt on selge sõnum, et tulubaas kuivab kokku ja väga raske ja kohati võimatu on leida töötajat. Samas on juhatuse liikme Jaak Volmeri sõnul organisatsiooni toimimiseks vajalik maakondliku tasandi olemasolu, kus on olemas nii kompetents, ideede baas ja muu vajalik elujõulise organisatsiooni toimimiseks.

Juhatuse liikmed tõid siin toetavaks näiteks jahinduse infosüsteemi Jahis jahimaakorraldaja rakenduse väljaarendamise ideest teostuseni, kus juhtroll oli Tartu Jahindusklubil ja teistel maakonnakeskustel ja organisatsioonidel.

Priit Vahtramäe analüüs käsitles 12 maakonna eelarveid. Juhatus võttis saadud info teadmiseks ja volitas edasi tegutsema vastavat töögruppi. Töögrupi koosolek on selle juhataja Toomas Kõuhkna poolt plaanitud juba jooksval kuul.

IT arenduste ja põdra küttimise ülevaade

EJS-i IT arenduste ülevaate tegi Karri Urban. Ta andis ülevaate 2023. a. tehtud EJS-i IT töödest.

Vahekokkuvõte sõraliste küttimisest tegi Priit Vahtramäe, kes rääkis sõraliste küttimise ja küttimismahtude täitmisest 6.11.2023 seisuga.

Põtrade vahekokkuvõtte oli tehtud 1.11.2023 seisuga ja seda Jahises olevate andmete põhjal.

Jahises oli kokku 264 jahipiirkonna andmed (82,5% kõikidest) ja puudus 62 jahipiirkonna andmed (17,5%). 1005 andmekirjet on Jahises Hiiumaal, Saaremaal ja Tartumaal. Teistel maakondadel on 2-8 piirkonda väljas. Enim on mahtu täidetud Hiiumaal (69,44 %), kus maht on võrreldes eelmise hooajaga 21% väiksem.

Jahise andmete alusel on täidetud 38,37% küttimismahust (1612 isendit) ja kui lisada puuduolev 17,5%, saame kütitud isendi arvuks ligikaudu 1900 ehk 45,1%. Seega on keskmine kütitud põtrade arv jahipiirkondade kohta 6,11 isendit.

Küll aga ei ole küttimismaht igal pool võrdne ja seda päris võrrelda ei saa. Küttimismaht on suurem näiteks Harjumaal (kütitud 11 isendit piirkonna kohta) ja Viljandimaal (keskmiselt 8,79 isendit kütitud). Ka Pärnumaal, kus on kõige suurem maht, on kütitud 8,42 isendit iga jahipiirkonna kohta.

Kui vaadata struktuuri, mis EJS-i hinnangu alusel kajastab tegelikku olukorda ka metsas ja maakondades, siis selleks on pulle 40,8%, lehmi 35,9% ja vasikaid 23,3%. Kuna küttimine on alles poole peal, siis struktuur muutub veel, kuid tunda on, et seoses limiitide vähendamisega on suurenenud ja paranenud vasikate küttimise protsent, kuid pullid on ikkagi ,,löögi all“ viis aastat ja see head kaasa ei too. Vasikate arvelt on kütitud poole aja pealt juba 80 pulli rohkem kui lehmi ja see ka suureneb.

Eraldi vaadati ka kõiki maakondi ja nende vasikate küttimise protsenti. Alla Eesti keskmise on vasikate protsent Valgamaal (9,83%), mis on kõige nõrgem, järgneb Harjumaa (16%) ja Viljandimaa (19,76%). Üle keskmise on vasikate osakaal Põlvamaal 27%, Läänemaal 27,27%, Raplamaal 27,9%, Saaremaal 28% ja Hiiumaal 30%. Kõige parem on seis Võrumaal, kus praegu vasikate protsent on 35,29%.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on aga kütitud 5% vähem põtru, sest ka limiit on väiksem.Sellel hooajal oleme kukkunud küttimisega 2008-2009. aasta tasemele, järgmisel aastal kukume heal juhul 2003-2004. aasta tasemele ,aga oht on kukkuda 2000-2001. aasta tasemele (2384 isendit).

Metskitse küttimise seis

Järgmisena anti ülevaade meie metskitse küttimise seisust 6.11.2023 seisuga. Kui populatsiooniga oleks kõik korras, siis peaks novembri alguseks olema 70% kitsedest kütitud ning jaht lõppema novembri lõpuga. Juba oktoobri lõpuga on sellel aastal sokkudel sarved maas ja struktuurne küttimine raskendatud.

Tegelik olukord on selline, et kütitud on Jahise andmetel ainult 32% 5142 isendit) ja kui liita juurde veel 17,5%, siis täitmine on ainult 37,2% ehk 6041 isendit.

Kõige paremini oma küttimisega hakkama saanud sel aastal Saaremaa, kus on kütitud 71,55% kitsedest ehk 1574 isendit ja Hiiumaa, kus on kütitud 42,82% mahust (167 isendit). Kõigil teistel maakondadel on kütitud alla 25-30%, v.a Harjumaa (15,97%), Jõgevamaa (18,75%), Läänemaa (17,5%) ja Võrumaa (19,46%). Ilmselt on neis maakondades ka kitse arvukus veelgi madalam kui teistes.

Tõusnud on aga ilvese arvukus, mis on taastunud 2016. aasta madalseisust ja metskits on nende peamine toiduallikas. Kuna ilves sööb aastas 50-60 metskitse, siis ei pea jahimehed enam otstarbekaks küttida sellel hooajal 16 000 metskitse, et anda ilvese populatsioonile kosumiseks võimalus.

Selles olukorras, kus metskitsede kahjustused peaaegu puuduvad või on nii minimaalsed ja taastunud ilvese populatsioon vajab toitumuseks väga suurel hulgal metskitsi (700 ilvest vajab aastas 35 000-42 000 metskitse toiduks) ei näe EJS seltsi juhatus võimalikuks ja vajalikuks küttida sellel hooajal 16 055 isendit. Sellega viidaks madalseisu metskitse populatsioon, see rikuks nende populatsiooni struktuuri ja paneks väga raskesse olukorda meie ilvese populatsiooni. Ja kui saabub ka suure lumega raske talv, võivad enamus metskitsi ka hukkuda, nii nagu see oli pärast 2009. ja 2010. aasta raskeid talvesid.

EJS-i juhatus võttis vastu otsuse, et anname teada Keskkonnaametile, et võetaks vastu kiiresti äärmuslikud meetmed, et säilitada metskitse populatsioon ja mitte panna ilvese populatsiooni raskesse olukorda. Selleks tuleks metskitse küttimismahtu vähendada jahindusnõukogudes vähemalt 50% võrra või peatada küttimine.

Keskkonnaagentuuri uuringud Pärnu-Viljandimaa huntide ohjamisalal hundi väljaheidetes näitavad, et huntide toidulaualt on metskitse osakaal langenud 70-85%-lt juba 7-18%-ni, mis viitab selgelt populatsiooni järsule langusele ja hunt on sunnitud ümber orienteeruma toidubaasiga ning selleks on metssea populatsiooni tõus.

Metssigade ja punahirvede küttimise ülevaade

Metssigade küttimise kokkuvõte on tehtud 6.11.2023 seisuga, mis näitab, et jahipiirkondadel on Jahisee andmetel kütitud 5161 metsiga. See on 30,6% küttimismahust ja kui lisada sinna parandus ,siis peaks olema kütitud 6090 metssiga, mis on 39% mahust.

Metssigade puhul on selline täitmine täiesti normaalne, sest 2/3 limiidist kütitakse talvel lume saabudes. Jällegi on maakondadest esile tulnud Saaremaa jahimehed, kellel on küttimismahust täidetud 43,4% ehk 1432 isendit. Aktiivne on olnud ka Hiiumaa 603 isendi küttimisel ja Viljandimaa 460 isendiga. Pärnumaal on kütitud 404 isendit ehk 31,1% mahust. Kõige vähem on kütitud aga Põlvamaal – 104 isendit ehk 14,9% mahust ja Võrumaal – 139 isendist, mis on küttimismahust 17,4%. Neis kahes maakonnas on leitud ja kütitud aktiivset SAK positiivseid metssigu, kuid murelikuks teeb Keskkonnaameti pakutud mahtude suurendamine neis maakondades.

Punahirvede küttimise kokkuvõtet tehtud ei olnud, aga kuna kõige suurem küttimiskokkulepe on Saaremaal (2304 isendit) ja Hiiumaal (593 isendit) ja Saaremaal on kokkuvõtte endil tehtud. See näitab, et Saaremaal on kütitud 1148 punahirve, mis on 50% kogu mahust. Tubli töö on tehtud Saaremaa jahimeestel kõikide sõraliste küttimisel, aga pool jahihooaega on veel minna.

Aasta teema arutelu

Lõpuks arutleti veel aasta 2024 teema üle. Võimalikke aasta teema nimetusi arutati juba eelmisel koosolekul, aga siis otsustati, et tehakse veel kodutööd.

EJS-i büroo poolt saadeti kahe koosoleku vahepeal juhatuse liikmetele link, kus sai valitud teemasid hääletada. Selle tulemusel sai enim hääli „kaitse kodu“ aasta. See ka juhatuse poolt ühehäälselt kinnitati ja nii on 2024. aasta teema „kaitse kodu“.

Muud küsimused

Muude küsimuste all tegi kokkuvõtte 30. oktoobril toimunud suurkiskjate koostöökogust seal koos tegevjuhiga osalenud Priit Vahtramäe. Selle punkti all arutati hundi ja ilvese küttimist ja hundi küttimismahte.  

Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati jahirahu väljakuulutamise päev Pärnus 14.  detsembril.