Noor pruunkaru tahab suvilasse elama asuda

Noor pruunkaru tahab suvilasse elama asuda

1593
Foto: Kätlin Mölder

Jõgevamaal Raigastvere järve kaldal Elistvere külas paiknevas suvilakooperatiivis tahab end väga sisse seada noor pruunkaru.

„Tänaseks on karu saanud igapäevaseks soovimatuks külaliseks suvilate vahel. Loom kondab toiduotsingutel mööda aedasid, lõhub mesitarusid ja komposti kaste ning hoiab hirmu all elanikke. Viimastel päevadel käib ta eranditult igal hommikul ja õhtul toimetamas, aga päeval magab järveäärses võsas, kuhu ta kiirelt kalpsab, nii kui mõni vapram külamees julgeb teda hirmutada,“ selgitas Tartu Jahindusklubi tegevjuht Tõnu Peterson.

„Juuni alguses lõhkus karu esimese mesipuu suvila aias, sai maitse suhu ja sellest saadik on teda majade vahel nähtud järjest sagedamini,“ kurtis hobimesinikust naaberseltsi jahimees Valter Rõõmusoks.

Peletitest pole abi

Täna öösel (03.07.2024) hävitas ta viimase, kolmanda mesipuu. „Magasin küll lahtise aknaga, et kolina peale välja karata ja lärmi teha ning kell 3 öösel käsin veel kontrollimas, aga hommikul oli vaatepilt täiesti masendav,“ ohkas Rõõmusoks.

Rõõmusoksa sõnul on seal kokku 23 majapidamist. „Suvevaheajaks maale tulnud lapsed istuvad toas ja vanemad inimesed hoiduvad samuti õues käimisest. Ujumiskohas ei julge keegi käia, sest päeval on karu mitmeid kordi ujumas nähtud,“ lisas Rõõmusoks.

Tülika karu mesilastest eemal hoidmiseks on ta proovinud peleteid, liikumisanduriga sireene, kuid seni tulutult. „Kõige tõhusam oleks siiski elektrikarjus, kuid suvilakompleksi keskel olevasse aiaga piiratud koduaeda võivad sattuda mänguhoos naabrite lapsed või ka lemmikloomad,“ peab jahimees ebamõistlikuks.

Karu on pidevalt nähtud

Riigiinfo telefonil 1247 on mesitarude rüüsted registreeritud ja ka külaelanikud on sinna mitmeid kordi teatanud ülijulge karuga kohtumistest.

19. juunil ilmus ka Õhtulehes artikkel „Koduõuel karu kohanud pereema: Teeme pauku, aga karu ei lähe kuhugi“, kus teisel pool Raigastvere järve, linnulennul mõne kilomeetri kaugusel oleva Mullavere küla metsatalu pererahvas oli samuti hädas inimpelguse minetanud noore karuga. Kohaliku Saadjärve Jahiseltsi esimehe Raigo Metsaste sõnul liikus kevadel ümbruskonnas emakaru koos kolme eelmise aasta pojaga. „Seejärel nähti kahte poega koos ning praegu on siis ka kolmas karupoeg üksi maailma avastamas,“ sõnas Metsaste. Keskkonnaamet võttis jahiseltsi juhiga ühendust ja palus võimalusel nuhtlusisendi tegemistel silm peal hoida.

Tartu Jahindusklubi tegevjuhi Tõnu Petersoni hinnangul on saabunud kätte aeg, kus pojad peavad ise elutarkusi omandama ja emakaru mõtleb taas soojätkamise peale. „Pojad sünnivad karul jaanuaris ja on ema juures kaks aastat, seejärel hakkavad pojad iseseisvuma. Karude innaaeg on juunis-juulis, aga nad on rajakaamerate ees sattunud „oma asju ajama“ ka juba mai alguses,“ tõdes Peterson.

Tasub olla ettevaatlik

Karu on kõigesööja, toitudes varakevadel sageli raibetest, kuid võimalusel võivad kahjustada ka mesitarusid ja murda kariloomi. Sagedased on kahjud, kus karupojad silopallidel mängides lõhuvad kile ja silo rikneb. Karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, seepärast kord juba karu poolt avastatud mesila ründed võivad hakata korduma ning kahjustused võivad olla väga suured.

Poegadega emakaru võib inimese läheduses olla ohtlik. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga kokku juhtudes ei tohiks asuda looma jälitama, ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis koheselt ja rahulikult taanduda.

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil või inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks.