27. septembrist kuni 1. oktoobrini toimus Lätis Salacgrīva piirkonnas MooseBelti projekti nädal (Moosebelt Expert Week 2026), mille keskmes oli põdraseire, GPS-telemeetria, põtrade püüdmine ja märgistamine ning teaduspõhine ulukite majandamine.
Viiepäevane kohtumine tõi kokku rahvusvahelised teadlased, veterinaarid, metsanduse ja jahinduse eksperdid ning kohaliku praktilise kogemuse kandjad Lätist ja Eestist.
Eestit esindasid Eesti Jahimeeste Seltsist (EJS) Tõnu Peterson ja Pärnumaa Jahimeeste Liidu liige Liisu Aulik ning Eesti Maaülikoolist Floortje Vodde, Argo Orumaa ja Mikko Buht, kes andsid ülevaate Eesti senisest kogemusest põtrade püüdmise ja märgistamisega. Lisaks rääkisid nad põdra populatsiooni majandamisest ja seirest ning sellest, milliseid õppetunde saab Eesti ja Läti ühises MooseBelt projektis kasutada.
Rahvusvaheline kogemus Eestile ja Lätile
Kohtumise üks eesmärk oli võrrelda eri riikide kogemusi ning arutada, kuidas teadusandmeid ja jahimeeste praktilisi teadmisi paremini ulukite majandamisse siduda. Ettekandeid ja praktilisi kogemusi jagasid eksperdid Lätist, Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast ning Saksamaalt.
Läti kogemust põtrade seires ja majandamises tutvustas Mārcis Saklaurs (NINEX), kes käsitles populatsiooni suundumusi, küttimist, vanuse- ja soolist struktuuri ning termodroonide ja teiste kaugseiremeetodite kasutamist.
Norra pikaajalist kogemust suurte sõraliste püüdmisel ja märgistamisel tutvustas Christer M. Rolandsen Norra Loodusuuringute Instituudist (NINA). Rohkem kui 20 aasta pikkune praktiline kogemus hõlmas nii kopteri- kui ka maapealset püüki, koostööd teadlaste ja veterinaaridega, loomade immobiliseerimist ning GPS-kaeluste kasutamist.
Rootsi kogemust põtrade märgistamisel, GPS-telemeetrial ja majandamisel tutvustasid Wiebke Neumann Sivertsson (SLU) ning Fredrik Stenbacka (SLU). Soome eksperdid jagasid kogemusi sellest, kuidas teadusuuringute, populatsiooniseire ja GPS-andmete põhjal jõutakse praktiliste majandamisotsusteni.
Veterinaaria poolelt andis praktilise ülevaate suurte imetajate immobiliseerimisest Torsten Möller Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolist (SLU). Tema ettekanne keskendudes loomade ettevalmistamisele, jälgimisele, võimalikele komplikatsioonidele, taastumisele ja loomade heaolule.
Teadmised viidi ka metsa
Oluline osa kohtumisest toimus klassiruumist väljas metsas, põdra elupaikades. Esimesel päeval tutvuti MooseBelti tööpiirkonnaga ning vaadeldi metsaolusid, teedevõrgustikku ja ligipääsetavust, puistute ja puuliikide koosseisu, raiesmikke, lagedamaid alasid ning põdra tüüpilisi elupaiku. Praktilise töö osana katsetati ka termodroone põtrade leidmiseks ja jälgimiseks ning nende abil välitööde toetamiseks.
Kohtumise jooksul jõuti ka programmi kõige praktilisema osani ehk põtrade leidmise, püüdmise, immobiliseerimise ja GPS-kaeluste paigaldamise välitreeninguni. Töös osalesid kogenud eksperdid ja veterinaarid ning harjutati loomade leidmist termodroonidega, lähenemise planeerimist, välimeeskonna koordineerimist, veterinaarseid toiminguid, GPS-kaeluse paigaldamist ning looma jälgimist immobiliseerimise ja taastumise ajal.
Kuigi põtrade leidmine termodroonide abil õnnestus, osutus kõige keerulisemaks osaks põdrale uinutipüssi laskekaugusele jõudmine – väljakutse, mis ka meie meeskonnal ei õnnestunud. See praktiline kogemus näitas selgelt, kui nõudlik ja ettearvamatu on põtrade püüdmine looduslikes tingimustes ning kui oluline on hoolikas ettevalmistus, meeskonnatöö ja kohalike oludega arvestamine.
Praktilise kogemuse oluliseks osaks oli ka kohtumine kohalike Läti jahimeestega. Arutati piirkonna põdra- ja ulukimajandust, jahimeeste tähelepanekuid, kohalikke ulukiliike ja jahipidamise praktikat. See võimaldas kõrvutada teadlaste kogutud andmeid kohalike jahimeeste igapäevase kogemusega metsas.
Teadusandmed ja jahimeeste teadmised käsikäes
MooseBelti projekti kohtumise eesmärk ei olnud ainult GPS-kaeluste paigaldamise tehniliste oskuste õppimine. Laiem eesmärk oli arutada, millist infot on vaja põdra vastutustundlikuks majandamiseks ning kuidas ühendada teaduslikud andmed, GPS-telemeetria, kaugseire ja jahimeeste praktilised tähelepanekud.
Nädala jooksul käsitleti muu hulgas põdra arvukuse ja populatsiooni kvaliteedi hindamist, soo- ja vanusstruktuuri, juurdekasvu, küttimiskoormust, metsanduse mõju, seire usaldusväärsust ning teadlaste, ametiasutuste, jahimeeste ja maaomanike rolle ulukimajanduses.
MooseBelt Expert Week näitas, et põdra majandamisel on oluline siduda teaduspõhine info ja pikaajalised seireandmed kohalike jahimeeste kogemusega. Just selline erinevate teadmiste ühendamine loob aluse Eesti ja Läti vahelisele koostööle ning edasistele tegevustele MooseBelti projektis.
Loe lähemalt Moosebelti projekti kohta siit – EJS.
