Möödunud jahihooajal kütiti rekordarv šaakaleid

Möödunud jahihooajal kütiti rekordarv šaakaleid

2532
Foto: Veiko Laeva rajakaamera

2018./2019. jahihooajal kütiti 62 isendit, mis on kõigi aegade suurim küttimistulemus.

Mullu ilmunud Keskkonnaagentuuri kokkuvõttes ,,Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus” hinnati 2017. aasta küttimise põhjal šaakali arvukust järgmiselt: ,,möödunud aastal kütiti kokku 26 šaakalit, lisaks sellele jäi kaks isendit auto alla ning üks leiti teadmata põhjusel hukkununa. Aasta varem kütiti 32 šaakalit. Niisiis on küttimine vähenenud hoolimata sellest, et jahiaeg pikenes kahe kuu võrra ning lumeolud jahipidamiseks olid märksa paremad kui aasta varem. Küttimise kahanemine näitab samuti seda, et šaakali arvukuse kasv ei ole enam varasemas tempos jätkunud.”

Eelmise hooaja küttimise ja trofeede andmed kõnelevad aga vastupidisest tendentsist ja pigem jahimeeste ennustatud suunas, mis tehti teiste riikide kogemuste põhjal. 2018./2019. hooajal kütiti 62 isendit, mis on kõigi aegade suurim küttimistulemus. Tõus võrreldes 2017. aastaga on 120% ning 2016. aastaga 94%.

Pärnu Jahimeeste Liidu tegevjuhi Eero Nõmme hinnangul toodi piirkondlikule šaakali trofeede hindamisele üllatavalt palju šaakali koljusid ja nende tase oli üle keskmise, mille järgi võis öelda, et populatsioon on tugev ja tõusutrendis. 

Pärnumaal enim šaakaleid küttinud jahimees Airek Kolju selgitas, et kasvanud küttimisaktiivsusele võib viidata ka see, et loomakasvatajatele tekitatud kahjudega on jahimehed pidanud rohkem tegelema. „Need kiskjad tekitavad meile tõsiseid kahjusid ja teisest küljest mõjus ka mitmel korral meediast kõlanud EJSi üleskutse, pöörata rohkem tähelepanu nende kiskjate küttimisele,“ selgitas ta.

Šaakali loendus ja küttimine 2013.-2018. aasta.

Šaakalijahti on arutatud ka maaomanike ja jahimeeste esindusorganisatsioonide ümarlauas ning lähiajal on plaanis ka ette võtta tõsisem teemakäsitlus. Probleem on eelkõige selles, et see võõrapärane liik teeb Eesti looduses ja põllumajanduses suurt kahju. Kusjuures riik ei hüvita loomakasvatajatele tehtud kahju (vt ka ETKLi küsitluse tulemusi SIIT). Need kahjud on ka varasemalt teemaks olnud. 

Kui kellelgi on huvitavat materjali ja infot šaakali kohta ning ta on nõus seda jagama, siis palun saata see meilile: toomaveod68@hot.ee.

Priit Vahtramäe,
EJSi juhatuse liige