Möödunud aastal alustas Keskkonnaamet seoses jahindusalaste rikkumistega 149 väärteomenetlust

Möödunud aastal alustas Keskkonnaamet seoses jahindusalaste rikkumistega 149 väärteomenetlust

343
Jahireid. Foto: Keskkonnaamet

Jahiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Keskkonnaamet, kes alustas 2022. aastal seoses jahindusalaste nõuete rikkumistega kokku 149 väärteomenetlust.

Kõigist jahindusalaste nõuete rikkumistest peaaegu poole (45%, 67 rikkumist) moodustasid jahipidamisõiguse tasu makseta jahipidamised. 2021. aastaga võrrelduna on jahipidamisõiguse tasu makseta rikkumiste osakaal tõusnud, sest toona alustati 40 menetlust ja osakaal kõigist rikkumistest oli vaid 28%.

Keskkonnaamet tuletab taas kõigile jahimeestele meelde, et jahipidamisõiguse eest saab tasuda veebilehel jahiluba.ee. Pärast maksmist tuleb jahimehe e-posti aadressile maksekinnitus, teavitus loa aegumise ja tasu kehtivuse lõppemise kohta. Kaks viimast teavitust saabuvad juhul, kui kehtiva jahipidamisõiguse ja uue ostetud jahipidamisõiguse vahele ei jää ajalist vahemikku. Info maksmise kohta on leitav ka Eesti Jahimeeste Seltsi veebilehel www.ejs.ee.

Parem ja mugavam on tasuda jahipidamisõiguse eest veebilehe jahiluba.ee vahendusel. Jahipidamisõiguse tasu mobiiltelefoniga makstes tuleb saata sõnum lühinumbrile 1717. Sõnumi sisusse tuleb kirjutada: 200 (tühik) isikukood. Seejärel tuleb jahimehe mobiiltelefonile teavitus ostukinnituse kohta. Tasumisel pangaülekandega tuleb olla ettevaatlik. Jätkuvalt on ette tulnud olukordi, kus kontrollimisel on jahimees veendunud, et on maksnud jahipidamisõiguse eest, kuid hiljem selgub, et ülekanne on tehtud valele arvelduskontole. Sellisel juhul ei liigu info maksmise kohta andmebaasi ning jahimehe jahipidamisõigus ei kehti. Jahipidamisõiguse olemasolu saab kontrollida veebilehel jahiluba.ee või pöördudes kohaliku maakonna järelevalveinspektori poole.

Keelatud vahendiga ja viisil, keelatud ajal ja keelatud kohas jahipidamisega seoses alustati 2022. aastal kokku 31 väärteomenetlust, mis moodustab 21% rikkumiste üldarvust. 2021. aastaga võrrelduna on rikkumiste osakaal tõusnud. Suure osa rikkumistest moodustasid poolautomaatsete jahirelvade kasutamine, mille salved mahutasid enam kui kahte padrunit ning jahipidamine hoonetele lähemal kui 200 meetrit ja maaomaniku poolt jahipidamise keeluga kinnistutel. Menetlused alustati ka seoses kunstliku valgusallika keelatud kasutamisega. Lisaks sellele oli menetluse alustamise põhjuseks jahipidamine väljaspool jahiaega ja keelatud vahenditega (silmused, taldrikrauad).

JahiS §49  2
JahiS §50  25
JahiS §51  6
JahiS §53  40
JahiS §57  24
JahiS §58  40
JahiS §59  3
JahiS §60 lg 1  2
JahiS §60 lg 2  1
JahiS §61 lg 2  1
JahiS §63  1
Üldkokkuvõte  145

Jahindusalased väärteomenetlused 2021. aastal

Positiivne muutus on toimunud jahiohutusnõuete rikkumiste osas. Kui 2021. aastal alustati jahiohutusega seoses 40 väärteomenetlust, mis moodustas rikkumiste üldarvust 28%, siis 2022. aastal alustati selliseid menetlusi poole vähem, vastavalt 20 menetlust ja osakaal kõigist rikkumistest oli 13%. Peamisteks jahiohutuse nõuete eksimusteks olid laetud relv transpordivahendis, kus padrun oli jahipüssi rauas või oli relvale kinnitatud padrunitega salv, aga ka individuaaljahis püssikotist väljas oleva jahirelva transportimine. Kuigi jahiohutusele on pühendatud ka Eesti Jahimeeste Seltsi koduleheküljel ja ajakirja „Eesti Jahimees“ veergudel korduvalt tähelepanu, on relvade ohutule käsitlemisele vaja jätkuvalt suunata kõrgendatud tähelepanu.

JahiS §49  2
JahiS §50  15
JahiS §51  5
JahiS §53  67
JahiS §54  1
JahiS §56  1
JahiS §57  31
JahiS §58  20
JahiS §59  3
JahiS §60 lg 1  1
JahiS §61 lg 1  1
JahiS §62 lg 2  2
Üldkokkuvõte  149

Jahindusalased väärteomenetlused 2022. aastal

Jahiloata jahipidamisega seoses alustati 2022. aastal kokku 15 väärteomenetlust, mis moodustab kõikidest jahindusalastest rikkumistest 10%. 2021. aastaga võrrelduna on rikkumiste osakaal vähenenud. 2021. aastal alustati 25 menetlust ja osakaal kõigist rikkumistest oli 17%. Arvud sisaldavad nii teolt tabatud jahiloata küttimisi kui ka kuuliauguga avastatud küttimisi, kus on alust arvata, et suuruluk on surmatud ilma suuruluki jahiloata.

Ohutut jahti!

Tanel Tiirats
Keskkonnaameti Valgamaa büroo juhataja