Mida tasub teada zoonosidest?

Mida tasub teada zoonosidest?

255
Foto: Flickr
 title=


Zoonoosideks nimetatakse otseselt või ka kaudselt loomade ja inimeste vahel edasi kanduvaid haigusi.

Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokku puutudes kui ka nakatunud looma saadusi süües. Seetõttu on teadlikkus koos tervise kaitsmisega zoonoosidest rääkimise puhul väga oluline, rõhutab Maablogis Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.

Marutaud – kõige ohtlikum zoonoos

Zoonoosseid haigusi on palju. Haigestumist võib põhjustada mitu bioloogilist tegurit – viirused, bakterid, parasiidid, seened. Zoonoosidest tuntuim ja ohtlikuim on marutaud. Tavaliselt nakatutakse marutaudi haigestunud loomalt hammustada saades; juhul, kui inimesel avaldub kliiniline pilt, lõpeb haigus alati surmaga. Igal aastal põhjustab marutõbi maailmas umbes 60 000 inimese surma.

Marutaudi ohjamiseks metsloomade hulgas korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet alates 2006. aastast igal aastal metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist, mille käigus puistatakse vaktsiinipalad lennukitelt loodusesse. Tänu sellele ei ole 2013. aastast Eestis metsloomadel marutaudi enam tuvastatud.

Marutaudi leviku oht on sellegipoolest suur, kuna meie naaberriigis, Venemaal esineb ikka veel palju marutaudi nii inimestel kui ka loomadel. Marutaudijuhte registreeritakse paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega, või regioonides, mida palju külastatakse, näiteks Aasia ja Aafrika.

Haigus võib hakata kiiresti uuesti levima, kui üle piiri tuleb kas või üks nakatunud metsloom või tuuakse haigus sisse vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga. Selle tõttu on lemmikloomade (koerte, kasside) marutaudivastane vaktsineerimine Eestis jätkuvalt kohustuslik. Rohkem infot marutaudi kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Loe rohkem Maablogist.