Maanteed on auto alla jäänud kährikute laipu täis. Miks nad teele tükivad?

Maanteed on auto alla jäänud kährikute laipu täis. Miks nad teele tükivad?

2408
Foto: Tõnis Korts

Kährikkoeri pole meie metsades tänavu sugugi rohkem kui mullu või tunamullu. Nende surm autorataste all on looduse loomulik rada ning põhjusi selleks on rohkem kui üks.

„Vastus küsimusele, miks inimesed maanteedel nii palju sõidukirataste all hukka saanud kährikuid näevad, on lihtne – kes teed mööda sõidavad, need korjuseid ka näevad,“ selgitab keskkonnaameti liigikaitse büroo looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi Maalehele.

Ning viitab oma kogemusele: „Minagi nägin suve lõpul kogu aeg ühes kohas maantee ääres noori kährikuid, ju see üks pesakond oli. Nüüdseks on nendest nii mõnigi auto alla jäänud.“

Põhjuseid, mis kährikud just neile tegelikult eluohtlike maanteede veeres liikuda armastavad, on mitmeid. Esiteks on augustiks-septembriks suureks kasvanud kevadel sündinud kutsikad, kes nüüd omaette elama kolivad. Loodusteadlaste keeles nimetatakse seda hajumisrändeks.

Arvukuse kasvust rääkida ei saa

Teiseks mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et teede äärtesse jääb maha üsna palju “liiklusõnnetuste” ohvreid – linde, kahepaikseid, väiksemaid imetajaid –, kelle korjused on kährikule kui kõigesööjale väga meelepäraseks kõhutäiteks. Neid nad seal siis otsivad ning vahel juhtub, et otsingute käigus kustutab mõni auto nendegi eluküünla.

Talvi sõnul on kährikute arvukus stabiilne või kerges tõusutrendis, kuid mingist märgatavast kasvust küll rääkida ei saa. Sama kinnitavad ka 2016. aasta ulukiseire andmed. Arvestades, et kährikute küttimissoovitus on 9000 kandis, peaks asurkonna suurus Eestis olema 20 000-30 000 looma. „See on selline umbkaudne arv, täpselt ei ole võimalik loomi loendada,“ selgitab Tõnu Talvi.

Samas, kümmekond aastat tagasi elas meie metsades palju rohkem kährikkoeri, kuid piirid on loomade arvukusele seadnud nii kärntõbi, mille peamiseks kandjaks ehk vaheperemeheks kährik on, kui metssigade lisasöötmise lõpetamine.

Rajakaamerate pildid näitavad, et hirvede ja metssigade söödaplatsidel on kährik väga sage külaline. Kuna sigade Aafrika katku tõttu on metssigade söötmine platsidel praegu lubatud vaid väga piiratult, on ka kährikud rikkalikult kaetud toidulauast ilma jäänud.

Loe edasi Maalehest.