Lumine talv paneb metskitsed proovile

Lumine talv paneb metskitsed proovile

706
Foto: Priit Vahtramäe rajakaamera



Mitmed loodushuvilised on pöördunud EJSi poole murega, kuidas metskitsed paksu lumekattega hakkama saavad ning kas neid võib toita. Uurisime ekspertidelt, mida nemad soovitavad.

Lumine ja karge talv nõuab metskitsedelt palju energiat, et paksus lumes liikuda ning toitu hankida, ent see olukord pole zooloogi ja jahindusteadlase Tiit Randveeri sõnul hetkel sugugi halb. „Küll nad harjuvad olukorraga, sest ega see talv pole midagi eriskummalist. Nad elasid üle ka 2010.-2011. aasta talve, kus oli lund kaks-kolm korda rohkem,” põhjendas Randveer.

Randveeri sõnul võib tekkida probleeme siis, kui senised ilmastikuolud peaksid kestma märtsi lõpuni. „Tartumaal Järvseljal on praegu vähemalt kolmkümmend sentimeetrit lund, mis on juba peaaegu kriitiline piir, aga see sõltub sellest kaua see kestab. Lisaks on kohati tekkinud ka lumekoorikut ning on nähtud juba veriseid jälgi, ehk et kitsed on sellega juba oma jalgu vigastanud,” selgitas Randveer.

Foto: erakogu

Toidu viimisel peab arvestama teatud asjaolusid

Et paksu lumega on metskitsedel raske toitu hankida, siis viiakse neile vahel söödaplatsidele toitu. Eriti populaarne oli see mitmed aastakümned tagasi. Tollal kasutati söödasõimesid, kuhu pandi heina ja suvel valmistatud lehisvihtasid. 

Metskitsed otsivad toitu erinevatest kohtadest ja tulevad tihti ka koduaeda õunu sööma. Metskitsede toitmisel tuleb arvestada sellega, et ühekordne toitmine teeb neile pigem kahju. „Näiteks võiks pakkuda neile kaera ja nisu, aga siin tuleb arvestada ka seda, et kui üldse pakkuma hakata, siis tuleb seda teha kevadeni välja,” selgitas jahi- ja loodusmees Vahur Sepp.

„Samas kui kuskilt põllumajandusühistust saab muretseda mõne silopalli, siis see sobib hästi. Pall tasub teha väiksemaks, muidu metsloomad ei jõua seda kevadeks ära süüa ning viia see kitsede liikumise kohta,” lisas Sepp.

„Parim mida teha saab, on lõigata kraavikallastelt paju- või haavavõsa ning viia sinna, kus kitsed liiguvad,” annab Sepp nõu.

Aidata saab ka lume lükkamisega

Lumikate on paks, mistõttu oleks hea, kui metskitsede jaoks lükataks metsasihid lahti. „Varasematel aegadel, kui olid karmid talved, sai linttraktoriga lükatud lahti teed kitsedele, et nad saaksid liikuda söögikohtadesse ja et neil oleks kergem kiskjate eest põgeneda,” kommenteeris Sepp.

Foto: erakogu

Hea, kui neid ei häiritaks

Praegu hoiavad metskitsed end enamasti ühes kohas koos. „Kogu see energia, mis uluk saab, on hästi arvel ja kui näiteks koer ajab ta oma maa pealt välja, siis ta on väsinud ja ei julge enam samasse kohta tagasi minna. Seega oleks hea, kui kitsi ei häiritaks, sest magamisaseme tegemiseks on nad maa lume alt välja kaevanud. Praegu kipuvad nad magama lageda peal, see on selleks, et ilves ei saaks märkamatult ligi,” ütles Sepp.

Samuti ei tohi metskitsi saanidega taga ajada või sõita nende magamispaika. „Mul oli endal kogemus, kus saanidega tuldi ja löödi laiali 15 pealine kari,” sõnas Sepp.

„Tegelikult tuleb süda kõvaks teha ja vaadata asjale nii, et looduses toimub looduslik valik ja alati pärast seda, kui kehvemad isendid välja korjatakse, paraneb  tervis kogu populatsioonil. Oluline on, et  populatsioon nii alla ei läheks, et hunt ja ilves nälga jääks,” ütles Sepp.