FACE looduskaitse ja jahinduse teemaline konverents

FACE looduskaitse ja jahinduse teemaline konverents

138
FACE konverentsil arutati jahimeeste panust looduskaitsesse ja räägiti populatsioonide säilitamisest. Fotod: EJS

26. oktoobril korraldas FACE Brüsselis konverentsi, kus räägiti huvigruppidega looduskaitsest ja jahist.

Europarlamendi jahinduse intergrupi liige Alvaro Amaro tänas FACE-t konverentsi korraldamise eest ja õnnitles neid 45. tegevusaasta puhul. Amaro tõdes, elupaiku tuleks taastada, et populatsioonid kasvaks. Samuti pidas ta oluliseks koostööd, kuna sellest saavad kõik kasu.

Europarlamendi saadik Alex Agius Saliba tõdes, et linnuliikide populatsiooni haldamisel on Euroopas mitu tasandit. „Oluline on vaadata eelkõige seda, mis on piirkondlikult varem juba tehtud ja neid praktikaid kasutada lindude populatsiooni majandamisel. Kui jahimehed ja kogukond teevad omavahel koostööd, saavad tulemused olla ainult edukad,“ sõnas ta.

Euroopa Komisjoni esindaja Joseph van deer Stegeni sõnul on paljud Euroopa linnuliikide populatsioon languses. „Teatud populatsioonid peegeldavad hästi ka elupaikade seisundit. Ehk, et soodsates elupaikades on ka populatsioon elujõuline. Lindude eest hoolitsemine on hädavajalik ning jahimeestel on suur vastutus linnu populatsioonide majandamisel. Oluline on jahimeestel endasse vaadata ja mõelda sellele, mis ümberringi toimub ‒ kas keskendutakse pikaajalistele või lühiajalistele eesmärkidele,“ tõdes Stegen.

Looduskaitseorganisatsiooni Birdlife esindaja Barbara Herrero Cangas mainis, et meil on ühine eesmärk, et linnustik oleks terve ja heas elujõus. „Mõned linnuliigid oleme tänu linnustiku ja elupaikade direktiivile taasasustanud, aga meil on vaja rohkem südikust, et looduskeskkonda taastada. Endiselt on salaküttimine probleem Euroopas, millega tuleks tegeleda ning sellel on palju hallalasid, mida ei tohiks olla. Kui soovime elujõulisi linnuliike taastada, ei tohiks me tegeleda sellega, mis neid kahjustaks. Kui tahate tulevikku jahindusele, ei tohiks te süüdistada Euroopa Komisjoni asjades, millega saate ise tegeleda,“ väitis Cangas.

Loomaliikide majandamisega tegelev Artemise sihtasutuse esindaja Carlos Sanchez sõnul on jahimeeste ja maaomanike panus loodusesse habras. „Jahimehed tahavad jahti pidada, aga teatud piirkondade haldamine on siiski maaomanike otsustada. Maaomanik tahab hallata oma maad, aga selle taastamine saab olema keeruline. Jahimehed peaksid alliansi moodustama, et linnuliikide populatsiooni edukalt majandada. Jahimehed peavad olema võtmesõnaks looduse kaitsmisel ja säilitamisel. Jahipidamisega tahate ju ikkagi tegeleda keskkonna hoidmise eesmärgil,“ sõnas Sanchez.

Prantsusmaa jahindusorganisatsiooni peadirektor Nicolas Rivet ütles, et „tulge vaadake, mis me Prantsusmaal keskkonnakaitseks ja looduse taastamiseks teinud oleme. Meil ei ole vaja südikust, nagu Birdlife esindaja mainis, vaid meil on vaja tegutseda. Jahimehed teavad oma jahipiirkondi peast ja on hästi kursis sellega, mis metsas toimub. Prantsusmaal on üle 1000 bioloogilise mitmekesisuse teemalise projekti, millega jahimehed pidevalt tegelevad. Näiteks tehakse märgaladel tööd ja hoolitsetakse veelindude eest, samuti on mitmed projektid turteltuvi populatsiooni majandamiseks. Veel monitooritakse mobiilirakenduse kaudu haigusi ja tehakse koostööd veterinaaridega,“ tõi Rivet välja.

Ühiselt arutades tekkis arutelu, millest järeldus, et jahimehi võidakse ju rünnata, aga kui nad enam looduskaitseks tööd ei tee, siis kes seda tegema hakkab. Samuti tõdeti, et palju häid praktikaid on siiani tehtud, kuid endiselt on vaja palju tööd teha. Populatsioonide majandamise seisukohalt on parim siiski koostööd jätkata.