Lindude gripp on võtnud Euroopas epideemia mõõtmed

Lindude gripp on võtnud Euroopas epideemia mõõtmed

174
Kanakull. Foto: Stefan van Schaik/Flickr

Iga päev tuleb Euroopas teateid kodulinnufarmidest, kuhu on jõudnud lindude gripp.

Põhiliselt Itaalias, aga ka Poolas, Hollandis ja Saksamaal on tulnud lindude gripi tõttu hukata ligi 2 miljonit kodulindu. Samuti tuvastatakse jätkuvalt lindude grippi metslindudel.

Viirus on levimas püsilindude hulgas

Oktoobri algusest on Eestis tuvastatud kõrge patogeensusega lindude gripi viirusetüvi H5N8 kassikakul Hiiumaal, kanakullil Viljandimaal ja viirusetüvi H5N1 merikotkal Lääne-Virumaal, kanakullil Pärnumaal. Kohalike röövlindude nakatumine näitab, et keskkond on viirusega saastunud ja viiruse leviku tõenäosus selles piirkonnas on suur. Kuna nakatunud röövlinde on tuvastatud üle kogu Eesti, siis see näitab, et kõrge patogeensusega lindude gripi viirus on meil ulatuslikult levinud. Samuti tuvastati oktoobri lõpus kõrge patogeensusega lindude gripi viirusetüvi H5N8 kanal Tartu linnas. Taudipunktis olnud ülejäänud linnud hukati.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ülevaate kohaselt tuvastati lindude gripi viirust suvekuudel ja veel ka septembris peamiselt Põhja-Euroopa kohalikus metslinnu populatsioonis, mis erinevalt varasematest aastatest võib viidata, et viirus ei jõua kodulindude farmi mitte ainult Euroopasse tulevate rändlindudega vaid ka kohalike metslindudega. Viimastel nädalatel on Saksamaa, Holland, Taani, Rootsi ja Soome teavitanud kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüve H5N1 tuvastamisest paljudel metslindudel.

Haigestuvad ka imetajad

EFSA ja ECDC-i hinnangul on lindude gripi viiruse ülekanne inimesele väga harv juhtum ja seetõttu arvatakse, et lindudele kohastunud viiruse ülekandumine inimesele on väga madal. Siiski tuvastatakse viiruseid, millel on võime imetajatele üle kanduda ja korrelatsioonis viiruse suurenenud  paljunemis- ja nakatamisvõimega imetajatel, on see murekoht.

Viiruse ülekandumine imetajatele, näiteks hüljestele, rebastele ja võimalik ülekandumine ka metsseale, võib viidata käimasolevale evolutsiooni protsessile ja võimalikule viiruse suurenenud võimele selles viiruse klassis veelgi kohaneda ja levida inimestele. Mais tuvastati Hollandis viirusetüvi H5N1 kahel rebasel. Viiruse tüve H5N8 on leitud viiel hülgel ja ühel rebasel Ühendkuningriigis, kahel hülgel Saksamaal ja ühel hülgel Rootsis. Rebased nakatuvad süües nakatunud metslindude korjuseid ja hülged, kuna jagavad sama elukeskkonda nakatunud metslindudega.

Kõrge patogeensusega lindude gripi viirusetüvi H5N6 põhjustas ka inimeste surmajuhtumeid Hiinas. Antud viirus on geneetiliselt lähedalt seotud viirustega, mis ringlevad lindudel Euroopas. Seega on olemas võimalik risk inimese tervisele.

Jahimehed peavad olema ettevaatlikud küttides linde ja rebaseid piirkonnas, kus hiljuti on tuvastatud lindude grippi. Ettevaatusabinõuna mitte puutuda haigeid (näiteks närvinähtudega) ja surnud linde, loomi ning nende väljaheiteid. Jahil käies ja pärast jahil käiku tuleb tagada bio-ohutus igal sammul. Puhastada ja desinfitseerida tuleb rõivad, jalanõud ning jahitarvikud.

Põllumajandus- ja Toiduamet