Lindude gripp on suureks murekohaks Euroopas

Lindude gripp on suureks murekohaks Euroopas

185
Suur-laukhaned. Foto: Tõnu Talvi

Lindude gripp on üha süvenev murekoht Euroopas ning juhul, kui ilmnevad selle ohtlikumad tüved, mis levivad ka inimeste seas, võib see vallandada uue pandeemia.

Ühendkuningriikdes peavad alates 7. novembrist kõik põllumajandustootjad hoidma oma linde siseruumides, mis on osa rangest meetmest, et peatada linnugripi ehk viiruse H5N1 levik. Selle meetme eesmärk on vältida kodulindude kokkupuuteid metslindudega, kirjutab the Guardian.

Linnugripp on üks nakkavamaid haigusi, kus üks lind võib edasi nakatada kuni 100 lindu. Viimastel kuudel on viirus levinud laialdaselt, eriti rängalt tabas see Suurbritanniat ja Euroopat. Lõuna-Inglismaal Surreys proove testiv labor ütles, et viimase kolme kuu jooksul on juhtude arv kasvanud 600%.

Kuigi viirus praegu inimeste seas ei ringle, on teadlaste sõnul võimalik mutatsioon, mis paneb selle viiruse inimeste vahel kergemini ringlema. Varasemalt on teada vaid mõned juhtumid, kus linnufarmi töötajad on selle nakkuse lindudelt saanud, kuid tegemist on pigem haruldaste juhtumitega.

Nakatunud lindude süljes, veres, limas ja väljaheites on linnugripiviirus ning inimesed võivad nakatuda, kui see viirus satub silma, ninna või suhu, samas grippi ei saa nakatuda süües täielikult keedetud linnuliha või mune.

Linnugripi puhangud kanalas võib tappa terve karja, samas kui näiteks partidel ja hanedel on gripp sageli kergemakujuline või isegi asümptomaatiline.

Linnugripp kujutab endast suurt ohtu ka kanadele ja kalkunitele. Kui farmis avastatakse linnugripp, praagitakse kogu kari välja. Sellega võib kaotada kuni miljoneid eurosid tulu ja see seab linnufarmidele tohutu koormuse. Seega mõjutab gripp ka kaubanduses pakutavate kalkunite ja kanade hinda ja saadavust ning on linnustikule tohutu kaotus.

Samas on probleem ka selles, et linnufarmide tingimused pole kõige paremad ja lindudel on liikumiseks vähe ruumi ning nad on omavahel tihedas kontaktis, kus viirus ka kiiremini levib. Veel antakse Hiinas ja Indias haiguste leviku vältimiseks lindudele antibiootikume ja see võib põhjustada resistentsete bakteritüvede teket ja seejärel nakatada antibiootikumiresistentsetesse infektsioonidesse ka inimesi, näiteks põllumehi.

Peamised nakkushaigused, mis inimestel on, on tulnud loomadelt. Kuigi viiruseid ringleb palju loomariigis, on meil võimalik neid peatada, et need inimesteni ei leviks. See tähendaks ka inimeste ja loomade vaheliste kokkupuudete vähendamist või vältimist.