Lätis on alustatud metssigade püüdmist ja nende varustamist GPS-kaelarihmadega, et uurida loomade liikumist ning sotsiaalset ja territoriaalset käitumist Aafrika seakatkust (SAK) mõjutatud piirkondades. Uuringu ajal palutakse jahimeestel säästa GPS-kaelarihmade ja kõrvamärkidega tähistatud metssigu ning neid mitte küttida.
Praegu varustatakse metssigu GPS-kaelarihmadega Cēsise ja Talsi piirkonnas, kirjutab teadusinstituut oma kodulehel. Metssead püütakse kinni ja neile paigaldatakse GPS-kaelarihmad, mis võimaldavad jälgida konkreetsete loomade liikumisteekondi.
Loomad märgistatakse ka kõrvamärkidega, et neid oleks võimalik visuaalselt ära tunda. Lisaks GPS-andmetele kasutatakse rajakaamerate abil kogutud teavet ning määratakse uuringusse kaasatud loomade SAK-i saatust.
Läti toiduohutuse, loomatervise ja keskkonna teadusinstituut BIOR ning riiklik metsateaduse instituut Silava kutsuvad jahimehi üles uuringu ajal mitte küttima metssigu, kellel on nähtav GPS-kaelarihm ja/või kõrvamärgid. Uuringusse kaasatud loomade võimalikult pikaajaline säilitamine on oluline, sest nii saab koguda katkematuid andmeid nende liikumise, kasutatava territooriumi ja teiste loomadega kokkupuutumise kohta.
Uuritakse loomade liikumist
Telemeetrilist meetodit kasutatakse Lätis metssigade uurimiseks esimest korda ning see võimaldab saada täpseid andmeid loomade liikumise ja käitumise kohta. Uuringuga soovitakse välja selgitada, kui suurtel aladel metssead liiguvad, kuidas nende liikumine eri ajaperioodidel ja aastaaegadel muutub, millised on loomade omavahelised kontaktid ning kuidas erineb üksikute loomade ja karjade territoriaalne käitumine.
Selline teave on oluline, et paremini mõista SAK-i levikut metssigade populatsioonis ning tõhusamalt kavandada populatsiooni ohjamise ja haiguse tõkestamise meetmeid. Pärast katku leviku lainet väheneb metssigade asustustihedus märkimisväärselt, kuid mõne aasta pärast võib populatsioon kiiresti taastuda. Seetõttu on oluline mõista, kuidas muutuvad sellistes tingimustes loomade liikumine ja omavahelised kontaktid.
Uuringu käigus saadud andmed aitavad täpsemalt kavandada metssigade populatsiooni ohjamist ja SAK-i tõrjemeetmeid ning on olulised ka võimalike tulevaste metssigade vaktsineerimiskampaaniate planeerimisel.
Euroopa liidu uuring
Uuring viiakse läbi Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Euroopa horisont“ (Horizon Europe) projekti ASFaVIP raames. Rahvusvahelist projekti juhib Saksamaal asuv Friedrich-Loeffleri Instituut ning projektis osaleb 11 partnerit kaheksast riigist.
Lätis viivad projekti „Elusnõrgestatud vaktsiinide toimivuse mõistmine Aafrika seakatku ennetamisel ja tõrjel metssigadel ja kodusigadel“ teadusinstituut BIOR koostöös Silavaga. Läti teadlaste töö keskendub metssigade ökoloogia, populatsioonidünaamika ja SAK-i epidemioloogia uurimisele endeemilistes piirkondades.
Uuring kestab Lätis 28. veebruarini 2027.
