Läti ilvese populatsiooni majandamine on sattunud bürokraatia hammasrataste vahele

Läti ilvese populatsiooni majandamine on sattunud bürokraatia hammasrataste vahele

367
Foto: Flickr

Terve ja elujõus populatsioon, vähe konflikte ‒ just nii võis nimetada Läti ilveste majandamist, mis andis aastakümneid edukaid tulemusi, tuginedes selgetele kaitsemeetmetele ja hästi reguleeritud küttimismahtudele. Paraku kahjustavad Brüsseli hiljutised sammud nüüd seda edukat süsteemi, suurendades seeläbi konflikte.

Euroopa Komisjon algatas Läti vastu ametliku rikkumismenetluse seoses Euraasia ilvese eduka majandamisega, mis üllatas paljusid huvirühmi. Komisjoni hinnangul ei saa rangelt kaitstav liik olla samas kategoorias jahiulukite liigiga ning kutsub seetõttu Lätit üles muutma oma siseriiklikke seadusi.

Läti ilveste populatsioon on riikliku tegevuskava järgi püsinud terve ja soodsas looduskaitselises seisundis. See pole oluline mitte ainult Läti jaoks, vaid puudutab ka kogu Baltimaade ilvese populatsiooni säilimist. Läti tegevuskava sisaldab olulisi soovitusi ka osade jahipiirangute reguleerimiseks, mida saab vajadusel vähendada. See tegevusplaan on olnud väga edukas ja Euroopa Komisjon on soovitanud seda isegi eelmises rangelt kaitstavate liikide juhtdokumendis kui parima tava näidet.

Tahetakse riiklikku poliitikat muuta

Euroopa Komisjoni survel ei andnud Läti valitsus 2021. aasta detsembris välja ilvese jahiks jahilubasid. Hiljuti eemaldas Läti valitsus ilvese ka jahieeskirjast ja määras ta rangelt kaitstavate liikide nimekirja.

Läti maapiirkondade huvirühmad on praegu ilvese populatsiooni säilimise pärast ülimalt mures. Varem hinnati seda liiki kõrgelt ka jahimeeste poolt, kes tegelesid aktiivselt seirega ja konfliktide vähendamisega.

Suurkiskjate poliitika vajab paindlikkust

Euroopa Komisjon läheneb viimasel ajal suurkiskjate majandamisele Euroopas rangemalt kui varem. See on tekitanud suurt muret Euroopa suurimates maaelu sidusrühmades, kes väidavad, et selline lähenemine pole Euroopa inimeste ega suurkiskjate kaitse pikemaajalistes huvides.

Euroopa Komisjoni lähenemine on vastuolus ka varasemate liikmesriikide taotlustega, mis on nõudnud elupaikade direktiivi rakendamisel suuremat paindlikkust.

Tupikseis ilvese majandamisel

„Oleme jõudnud ummikseisu ja kahjuks ainsaks kaotajaks selles on Läti ilves, ütles FACE president Torbjörn Larsson, kes väljendas pettumust Euroopa Komisjonis.

„See tekitab viha näha, kuidas Euroopa Komisjon kutsub Lätit üles muutma oma edukat majandamiskava, mida maapiirkondade huvirühmad aktiivselt toetavad ja mis annab edukaid looduskaitselisi tulemusi ajal, mil Euroopa ei suuda säilitada bioloogilist mitmekesisust,“ tõdes Larsson.

Linda Dombrovska Läti Jahimeeste Seltsist väljendas jahiseltskonna nimel suurt muret. „Meie ilvese tegevuskava on aastaid edukalt suurendanud ilvese populatsiooni ja põhimõtteliselt ühegi konfliktita taganud aktsepteeritavuse,“ tõdes Dombrovska.

„Tänu regulaarsele seiretegevusele ja jahimeeste rahalisele panusele on ilves Lätis enim uuritud imetaja. Nüüd aga on ühe põhjendamatu otsusega see kõik kõrvaldatud. Aktsepteeritavus väheneb ja konfliktide arv suureneb, see on ilvestele halb uudis,“ tõdes Dombrovska.

Kaart 1. Läti ilvese populatsiooni trend ja küttimine aastatel 1923-2016. Allikas: FACE

Ilveste arvukuse suurenemine Lätis (vaata kaardilt) ja madalate konfliktide arv tõestas, et Läti ilveste tegevuskava oli üks edukamaid suurkiskjate majandamissüsteeme Euroopas. See näitab selgelt, et peamiste sidusrühmade toetatud majandamisviis toetab kaitse-eesmärke. Seetõttu kutsub FACE Brüsseli ja Läti poliitikakujundajaid üles tagama seda, et ilveste kaitse oleks edukas ega jääks bürokraatia hammasrataste alla, seda kõike ilveste huvides.

Läti ilvese seisund

Ligikaudu 1600 isendiga on ilvese populatsiooni seisund Lätis praegu kõige soodsam võrreldes sellega, mis see on olnud viimase saja aasta jooksul. Näha on kasvavat populatsioonitrendi ja levilat, samal ajal kui ilvese elupaik, tulevikuväljavaated ja üldine kaitsestaatus on soodsad.

Kui ilvesejaht oli seaduslik ja hästi reguleeritud, olid ka konfliktid ilveste ja maapiirkonna huvirühmade (põllumehed, jahimehed) vahel madalad. Samal ajal oli ilvese ühiskondlik omaksvõtt kõrge ning jahti lubav tegevusplaan kiideti heaks nii jahimeeste ringkondades kui ka väljaspool seda.

Loe lähemalt FACE kodulehelt.