Laeva jahiseltsi juht Viljar Ilves pälvis tunnustuse pärandniitude majandajana

Laeva jahiseltsi juht Viljar Ilves pälvis tunnustuse pärandniitude majandajana

730
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra õnnitleb Viljar Ilvest. Foto: Heikki Avent
  1. veebruaril toimus Keskkonnaameti ja LIFE-IP projekti „Loodusrikas Eesti“ raames pärandniitude majandajate tunnustusõhtu, kus tunnustati kolme parima hulgas ka Tartu Jahindusklubi juhatuse liiget ja Laeva jahiseltsi esimeest Viljar Ilvest.

Eestis tegutseb üle 800 pärandniidu majandaja, kes hooldavad ja taastavad ligikaudu 42 000 hektarit pärandniite. Ettepanekuid tunnustust väärivate pärandniitude majandajate kohta tegid nii Keskkonnaameti spetsialistid kui ka looduskaitseorganisatsioonide esindajad. Žürii valis 13 nominendi hulgast kolm parimat pärandniidu majandajat ja tunnustas neid 17. veebruaril peetud tänuõhtul.

Žürii iseloomustas Viljar Ilvest kui suurepärast näidet südamega looduskaitsele pühendunud pärandniitude hooldajast, kes osaleb hooldusprotsessis nii praktiku kui ka kaasamõtleja ja –rääkijana. Kõik selleks, et niitude kui looduskaitseliselt väärtuslike elupaikade seisund oleks võimalikult hea, alade majandamine jätkusuutlik ning šoti mägiveiste elutingimused priimad. Piirkonna suurima hooldajana niidab ja karjatab ta alates 2016. aastast ligikaudu 442 hektarit pärandniite, millele lisandub 350 hektarit taastamises olevaid alasid. Karjatamise kõrvalt teeb ta koostööd kaitseala loodusväärtusi uurivate teadlastega ning on esitanud mitu ettepanekut alade teaduslikuks uurimiseks. Ta on osalenud nii ornitoloogilistel kui ka botaanilistel välitöödel ja tunneb oma alade elustikku väga hästi. Deviis „Let’s make Alam-Pedja great again!“ on pärit just temalt.

Pärandniitude hooldajad Viljar Ilves  ja Raimond Pihlap on omalt poolt ellu kutsunud eraalgatusliku fondi, mida mehed ise nimetavad hellitavalt „Alam-Pedja teadusfond“. Igal aastal plaanitakse panustada 5000.- eurot teadusuuringute läbiviimiseks, et oleks teada, mida tulevikus teha teisiti ja paremini, et oleks tagatud haruldaste liikide säilimine ning looduslik mitmekesisus. Möödunud aastal kulus osa rahast botaaniliste välitööde rahastamisele, mida kavatsetakse jätkata loomulikult ka käesoleval aastal ning lisaks on käesoleva aasta 1 põhifookusi sätitud linnuloenduste läbiviimiseks ning püütakse alustada infokogumisega  luhalindude paiknemise osas. Maaspesitsevate lindude hapra populatsiooni päästmise juures oleks tegelikult ka väga tähtis roll jahimeestel, kes oleks just see osapool, kellel on olemas oskused ning vahendid vähendada väikekiskjate ning röövlindude negatiivset mõju kaitsealuste linnuliikide populatsioonile. Seega võiks kutsuda jahimehi vaatamata puuduvale „majanduslikule“ mõtekusele, siiski küttima väikekiskjaid nagu kährikuid, rebaseid, ka see on tegelikult looduskaitse ja eelkõige hävimisohus liikide praktilise kaitse väga tähtis osa. Sest teadaolevalt on röövluse osa just maas pesitsevate lindude madala pesitsusedukuse üks peamisi põhjuseid ning ehk just selliste probleemkohtade ühine lahendamine lähendab looduse- ja liigikaitse inimesi jahimeestega ning tekkib arusaam, et me kõik oleme üks tervik ja koos saame paremini hakkama.

Viljar, õnnitleme Sind Eesti Jahimeeste Seltsi poolt väärika tunnustuse saamise puhul! Jätka samas vaimus!

EJS

 Vaata järele tänuõhtu salvestust siit: https://globalvirtualsolutions.eu/loodusrikaseesti/    (Viljar Ilvese teema algab 03.04.20)

Youtube link

https://www.youtube.com/watch?v=iM85VY9tQ9Q&t=1s&ab_channel=LoodusrikasEesti

JAGA