Kütitud on veidi alla poolte metssigade küttimismahust

Kütitud on veidi alla poolte metssigade küttimismahust

605
Foto: Flickr

Sel jahihooajal on aasta lõpu seisuga kütitud Keskkonnaameti poolt kehtestatud mahust (14 022 isendit) kokku 6566 metssiga. Lisaks leiti surnult 64 ja hukati SAK tunnustega 49 metssiga.

EJS-i tegejuht Tõnis Korts tõdes, et eelmise jahiaasta Keskkonnaameti kehtestatud küttimismaht oli 7800 ning jahimehed küttisid ligi 10 000 metssiga. „Jooksvaks hooajaks kehtestati ligi poole suurem küttimismaht ning kohe alguses oli näha, et seda kogust ei ole lihtne ära küttida, sest mitmetes piirkondades on metssigu palju vähem kui küttida tuleks. Loomulikult teevad jahimehed kõik nendest oleneva, et küttimismahtu täita, seda näitab ka eelmise aasta tulemus, kus kütiti oluliselt rohkem kui küttimiskohustus ette nägi. Kindlasti peame koos Keskkonnaagentuuriga üritama võimalikult tõelähedaselt hinnata metssigade olemasoleva populatsiooni suurust ja selle pinnalt arvestama küttimismahud, täna see igal pool nii ei ole. Igal juhul on Eesti Jahimeeste Seltsi sõnum selline, et püüame küttida nii palju metssigu kui võimalik, et tagada eesmärk 1 siga 1000 hektarile, sellega hoiame ära katku võimaliku leviku nii metsas kui seafarmides,“ selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.

Tabel: Keskkonnaamet

31. detsembri seisuga kütiti enim Hiiumaal (1360 isendit) ja Saaremaal (1047 isendit). Enamik (57%) kütitud metssigadest olid kuldid või kesikkuldid.

Sigade Aafrika katku (SAK) leviku piiramise eesmärgil võib jahieeskirja järgi metsseale pidada aasta ringi varitsus- või hiilimis- või ajujahti. Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri ning Põllumajandus- ja Toiduametiga.