Koroonaviirus levib ka mitmete loomade seas

Koroonaviirus levib ka mitmete loomade seas

225
Valgesaba-pampahirv. Foto: D. Machado/Flickr

Mitmed uuringud on näidanud, et koroonaviirus levib ka nii metsloomade kui koduloomade seas.

Valgesaba-pampahirved

USA-s mais tehtud uuring näitab, et valgesaba-paampahirved (Odocoileus virginianuus) on SARS-COV-2 nakkuse suhtes vastuvõtlikud ja võivad viirust levitada ka teistele loomade.

Teadlased leidsid, et kõik hirved, keda vaktsineeriti või kes olid kaudselt kontaktis viirusega, saavutasid koroonaviirust neutraliseerivaid antikehad seitsme päeva jooksul.

Uuringus selgitatakse kuidas tekib hirvedel vastuvõtlikkus koroonaviirusele. Teadlased arvavad, et SARS-COV-2 nakkuse suhtes vastuvõtliku loomaliikide identifitseerimine võib aidata viiruse potentsiaalset päritolu välja selgitada ning tuvastada potentsiaalsed reservuaarid või vaheperemehed ning määratleda mehhanismid, mismoodi toimub viiruse kandumine inimestele.

Uuringust selgus veel, et intranasaalse vaktsineerimise teel suutsid valgesaba-pampahirved tekitada koroonaviirust neutraliseerivaid antikehasid.

Mink ehk ameerika naarits

Juba veebruari lõpus avastati Taanis, et koroonaviirus levib ka minkide ehk Ameerika naaritsate seas. Taanis on see viirus kasvandustes kiiresti levinud ja seetõttu on neid palju ka hukatud. Viiruse genoomi uurimine näitas, et minkide seas on leitud ka uudseid viiruse variante.

Taanis on ligi 1200 naaritsakasvandust. Farmitöötajate ja minkide vahelise kontakti ning sellest tulenevalt võimaliku viiruse ülekandumise tõttu uuriti minke Taanis. Teadlased uurisid Põhja-Jüütimaa piirkonnas koroonaviirusesse nakatunud naaritsaid ja analüüsisid viiruseülekannet naaritsa ja kohalike elanike vahel.

Tulemustest selgus, et mink võib nakatuda mõne päeva jooksul koroonaviirusesse, mis tõttu on suur oht, et viirusega puutuvad kokku ka naaritsatega töötavad isikud. Samas puuduvad tõendid viiruse leviku kohta väljaspool farmihoonet nii Taanis kui Hollandis. Ühe juhtumi põhjal oli siiski tõenäoline juhtum, et farmitöötaja tõi selle viiruse sisse. Teatud muutused näitasid ka, et viirus võib muteeruda ehk tekkida uued viiruse variandid, osad neist levivad ka väga kiiresti.

Teadlased mures

Teadlased on juba ülemaailmse pandeemia algusest saati muretsenud, et viirus võib inimeselt mõnele loomaliigile kanduda. Eelmisel aastal avastati Euroopa ja Põhja-Ameerika naaritsakasvatustes massiline koroonaviiruse puhang, mistõttu olid riigid sunnitud hukkama miljoneid naaritsaid. Erinevalt tehistingimustes peetavatest naaritsatest pole viiruse ohjamine metsloomade seas aga nii hõlbus.

Lisaks on viirust tuvastatud ka asümptomaatiliste kasside ja koerte puhul, kelle omanikud on põdenud koroonaviirust.

Euroopa Komisjon on välja töötanud dokumendi enim põletavamatele küsimustele, mis puudutab koroonaviiruse levikut farmi- ja koduloomade seas. Dokumenti saab lugeda siit. Lisaks saab lähemalt lugeda koroonaviiruse levikust valgesaba-pampahirvede seas siit ja minkide osas siit.