Riigikogu lihtsustas relvadega seonduvat
Riigikogu kinnitas 21.10.2026 Relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse.
Seaduse muutmisega ajakohastatakse relvade omamist ja käitlemist reguleeriv õigusraamistik. Eelnõu eesmärk on tugevdada riigikaitselist valmisolekut, parandada ühiskonna kaitsevõimet ning tagada avalik ja siseturvalisus. Muudatustega viiakse relvaseadus täielikult kooskõlla ELi tulirelvadirektiiviga ja täpsustatakse relvade ja laskemoona määratlusi. Samuti korrastatakse relvade ja laskemoona käitlemise, hoiustamise, kasutamise ja järelevalve regulatsiooni. Eelnõu muudab relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab väiksemate relvakoguste omanike halduskoormust ning riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks võimaldab hoida suuremat laskemoonavaru. Täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse politsei- ja piirivalveametile täpsem kaalutlusõigus lubade kehtetuks tunnistamisel.
«Kindlasti sai eelnõu riigikogus tuumakamaks ja tunnustan riigikogulasi selle panuse eest,» sõnas siseminister Taro. Nii tehti riigikogus seadusesse muudatused, millega luuakse selge raamistik alaealiste osalemiseks jahinduses ja laskespordis.
- Edaspidi võib 16–18-aastane isik vallata jahitulirelva jahipidamiseks ja 15–18-aastane isik sporditulirelva vastava spordialaga tegelemiseks paralleelrelvaloa alusel tingimusel, et tal on selleks lapsevanema või eestkostja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.”;
- Tulirelva soetamine, omamine ja valdamine alaealise jahipidamise ning laskesporditegevuse toetamiseks
- 12–17-aastane laps või eestkostetav on laskespordiga tegeleva organisatsiooni liige ja omab laskeinstruktori või treeneri kinnitust regulaarse treeningtegevuse kohta ning
Edaspidi on lihtsustatud ka relva üleandmine teisele isikule, kes omab sama liiki relvaluba.
- Anda Eestis spordivõistlusel või treeningul osalemiseks või jahipidamiseks teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva, helisummuti, lasersihiku, öösihiku ja laskemoona tingimusel, et isik on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik ning tal on seda liiki sporditulirelva või jahitulirelva kohta antud relvaluba.
Relvaeksamil ei pea sooritama enam katset, kui sa omad jahitunnistust.
- Relva käsitsemise katset ei pea sooritama jahitunnistust omav jahipidamise otstarbel püssile relvaluba või soetamisluba taotlev füüsiline isik, kelle jahieksami käigus sooritatud laskekatsest või suuruluki jahilaskekatse sooritamisest on möödunud vähem kui kuus kuud.”;
Füüsiline isik võib hoida edaspidi suuremaid laskemoona koguseid kodus
1) kuni 1200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta;
2) kuni 300 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 1000 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
4) kuni 1000 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
5) kuni 10 000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta;
6) kuni 1 kilogramm püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kilogrammi;
7) kuni 10 000 sütikut.”;
Relva ja laskemoona hoiustamise tingimusi muudeti järgnevalt:
- Relvaomaniku viibimisel hoiukohas võib ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva ja kuni 50 padrunit hoida väljaspool relvakappi või relvahoidlat. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.”;
- Relvakapp on edaspidi kohustuslik nõue. Relvakapp peab olema soetatud juba esimese relva soetamisega, aga edaspidi võib laskemoon ja relv olla ühes kapis ja laskemoon ei pea olema eraldi lukustatud kapis. Edaspidi võib salv relval all olla, aga padruni pesas (jahitulirelval) olla ei tohi, loetakse laetud relvaks, (erand on tehtud revolvrile), relv võib kapis olla koos summutiga.
Seaduse vastuvõtmist toetas 78 riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi. «Tegemist on kahtlemata vajalike muudatustega ja mul on väga hea meel, et eelnõu tähtsust hinnati lähtumata erakondlikust kuuluvusest. Tänan kõiki riigikogu liikmeid, kes selle eelnõu seaduseks saamise poolt hääletasid,» lisas Taro.
Seadus hakkab kehtima kümnendal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist.
