Kevadine heidutusjaht on põllumeestele viimane õlekõrs

Kevadine heidutusjaht on põllumeestele viimane õlekõrs

1974
Foto: Flickr

Kuigi haneliste arvukuse kasvu tõttu põllumajandusele tekkivate kahjude osas valitseb Eestis üksmeel, siis üle kahe aasta toimunud avalik arutelu pole siiani viinud toimivate meetmete rakendamiseni linnukahjude vähendamiseks. Rändlindude poolt põldudele tekitatavate kahjude vähendamiseks tuleb ka Eestis hakata heidutusjahti korraldama, on põllumehed veendunud.

„Haneliste arvukuse pidevat suurenemist on kinnitanud lisaks põllumeestele ka riiklikud ametkonnad, rahvusvaheline koostööplatvorm AEWA ja eesti ornitoloogide esindajad. Ornitoloogiaühingu vastuseis haneliste kevadisele heidutusjahile on arusaadav, kuid ei ole kahjuks konstruktiivne. Ületatud on nii põllumeeste kui keskkonna taluvuse piir,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees ja teraviljakasvataja Olav Kreen.

Kreeni sõnul ei ole kevadine linnujaht loomulikult põllumeeste soov, kuid heidutusmeetmena on see kasutust ja praktilist tõendamist leidnud ka teistes riikides, näiteks meie lähiriigis Rootsis. „Kõige suurem rumalus on lihtsalt hädaldada ja mitte midagi teha,“ on ta tekkinud olukorra pärast nördinud.

„Nii põllumajanduse kui keskkonna valdkonna esindajad on üksmeelel, et praegune süsteem kahjude kompenseerimiseks ei ole lahendus, sest see ei lahenda tegelikku probleemi ega võimalda ka kompenseerida tegelikku kahjude mahtu. Oluliselt on vähenenud erinevate heidutusmeetmete mõju, kuna linnud tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil, kui jaht on keelatud,“ lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu jahindusnõunik Jaanus Põldmaa. Samuti võib looduses ühe lindude grupi, kellel praktiliselt puudub looduslik vaenlane, populatsiooni hüppeline suurenemine olla ohuks looduse tasakaalule ning suurendab oluliselt looduses ka taudide riski.

„Ootame Eesti riigilt kiiret reageerimist, et enne järjekordse haneliste rände algust oleksid rakendatud seadustes sätestatud kahjustuste vältimiseks lubatud jahipidamise meetmed. Ornitoloogidelt ootame konstruktiivseid ettepanekuid haneliste järjest suureneva populatsiooni ohjamiseks,“ rõhutavad põllumajandusorganisatsioonid oma eile saadetud avalduses keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile, Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppartile ja Riigikogu Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokale.