Keskkonnaamet uuendab metsise kaitseks vajalikke alusandmeid 

Keskkonnaamet uuendab metsise kaitseks vajalikke alusandmeid 

417
Metsisekukk. Foto: Piret Eensoo

Käesoleva aasta lõpuks soovib Keskkonnaamet värskendada Eestimaa Looduse Infosüsteemi andmeid selle kohta, kus asuvad Eesti metsades metsise elupaigad, olgu need siis kaitstavatel aladel või majandusmetsades. 

“Metsise kaitseks ja liigi seisundi parandamiseks on tarvis, et vähemalt pooled metsiste elupaigad oleksid kaitse alla võetud. Osa metsise elupaiku on ja jääb aga ka tulevikus väljapoole kaitstavaid alasid. Kõiki majandusmetsades asuvaid elupaiku ei ole liigi seisukohalt vajalik täielikult kaitse alla võtta, kuid seal tuleb vältida häirimist kõige tundlikumal sigimisperioodil,” selgitas Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits.

Metsise kaitse arutatakse läbi ja lepitakse kokku metsise konsortsiumis. Metsise konsortsium ehk metsise kaitsest huvitatud ekspertide kogu moodustati 2012. aastal ja sinna kuuluvad RMK, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Ornitoloogiaühing, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium ning alates möödunud aasta lõpust ka Erametsaliit.

Keskkonnaamet võtab lubade või kooskõlastuste andmisel aluseks riikliku andmebaasi Eestimaa Looduse Infosüsteemi andmed. Mida täpsemad on infosüsteemi kantud andmed, seda kvaliteetsemad saavad olla ka ameti kaalutlused keskkonnaotsuste tegemisel.  

“Viimase kümne aasta jooksul on metsise elupaiga kasutust ja käitumist Eestis üsna põhjalikult uuritud: regulaarse seire, telemeetria, modelleerimise ja talgutel elupaikade läbikammimise järel teame selle liigi vajadustest ja elupaiga nõuetest rohkem, kui kunagi varem,” ütles Leivits. Viimastel aastatel uuringutes kogutud andmete põhjal alustas amet juba möödunud aastal metsise elupaikade kohta käiva info korrastamist Eestimaa looduse infosüsteemis, kava järgi viiakse tööd lõpuni käesoleva aasta jooksul.  

Korrastamise tagajärjel ei muutu kaitsekord aladel, mis on juba kaitse all. Majandusmetsades, kus on teada metsise elupaik, keelatakse raie pesitsusperioodil ning antakse soovitusi metsisesõbralikuks metsamajandamiseks. “Paralleelselt käib ka metsise kaitse tegevuskava uuendamine ning parimast teadmisest lähtuva juhise koostamine metsaomanikele,” rääkis Leivits. 

Metsis on II kategooria kaitsealune lind, ta on kaitse-eesmärgiks 20 erikaitsealal ehk linnualal. Metsise arvukus vähenes oluliselt 1960.-1980. aastatel, hiljem on arvukuse langus pidurdunud ning tänaseks on mõnes Eesti piirkonnas, kus metsise kaitseks on rakendatud kompleksseid meetmeid (kaitsealad, elupaikade tervendamine, väikekiskjate ohjamine) metsise arvukus ka kasvutrendis. Metsise seisund liigitatakse Eestis kategooriasse „ohualdis“, mis on ohustatud liikide kõige leebem ohustatuse kategooria ja tähendab, et liik võib Eestist kaduda, kui arvukuse langus jätkub.

Lisateave:

Soovitused metsa majandamiseks metsise elupaikades väljaspool kaitstavaid alasid:

  • Mitte teha uuendusraied metsise mängupaikades ja väljaspool mängupaiku teha uuendusraied kuni 2 ha suuruse langina.   
  • Harvendus- või valikraie käigus jätta 1 ha kohta vähemalt 2 raiumata 0,1 ha suurust eraldiseisvat ala, kus säilitatakse ka alusmets ja II rinne, säilitada suuri haralisi mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana. 
  • Männile sobivates kasvukohtades säilitada raietel peapuuliigina mänd ning võimalusel I rinde koosseisus haab ning metsa uuendamisel eelistada võimalusel peapuuliigina mändi. 

JAGA