Keskkonnaamet lubab hanelisi küttida väljaspool jahiaega

Keskkonnaamet lubab hanelisi küttida väljaspool jahiaega

293
Foto: Gregory Smith/Flickr



Keskkonnaamet andis märtsi lõpus välja korralduse, mille järgi lubatakse täiendava heidutusmeetmena küttida suur-laukhane ja valgepõsk lagle väljaspool jahiaega Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal 26. märtsist 30. aprillini.

Kokku on lubatud küttida 1000 hanelist (650 suur-laukhane ja 350 valgepõsk-lagle). Haneliste küttimiseks on lubatud hiilimis- ja varitsusjaht. Peibutiste, jahivibu ning pliihaavlite kasutamine jahil ei ole lubatud.

Põllumassiivil võib korraga samaaegselt letaalset heidutust teha üks isik. Heidutusjahti võib põllumassiivi kasutaja (maaomanik või rendimaa korral rendimaa kasutaja) teha ise või sõlmida seda tegeva isikuga vastava kirjaliku kokkuleppe.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on pöördunud Keskkonnaameti poole ettepanekuga töötada välja täpsustatud kord heidutusjahi korraldamiseks hanelistele kahjustuse vältimiseks väljaspool jahihooaega seoses ulatuslike kevadiste põllukahjustustega Eesti maakondades. EPKK hinnangul on viimase aastakümne jooksul oluliselt suurenenud Eestit rändel läbivate haneliste arvukus, mis on oluliselt suurendanud nende poolt tekitatavaid kahjusid põllumajanduslikele kõlvikutele (põllud ja rohumaad). Seda on kinnitanud Eestis haneliste uurimisega tegelenud hr Aivar Leito poolt läbi viidud uuringud ning seda on tõdetud mitmetel Keskkonnaministeeriumis ning Riigikogu Maaelukomisjonis peetud laiapõhjalistel ümarlaudadel.

Hanede letaalse heidutuse korraldamiseks on Keskkonnaametile ajavahemikul 07.03.-19.03.2021 esitatud maaomanike poolt kokku 58 taotlust.

Haneliste arvukuse pidevat suurenemist on kinnitanud nii Eestis läbiviidud seire kui rahvusvaheline koostööplatvorm. Kevadine linnujaht on heidutusmeetmena kasutust leidnud meie lähiriikidest Rootsis, Taanis ja Saksamaal ning kaugematest riikidest PõhjaAmeerikas, Kanadas. 2019. ja 2020. aasta kevadel viidi Eestis läbi haneliste letaalse heidutuse uuring (sh Harju, Lääne- ja Ida-Viru, Jõgeva ja Tartu maakonnas).

Nii põllumajandus- kui keskkonnavaldkonna esindajad on üksmeelel, et praegune kahjude kompenseerimise süsteem ei kata tegelikku kahjude mahtu. Erinevate heidutusmeetmete mõju väheneb ajas, kuna linnud harjuvad sellega pikemas perspektiivis ja tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil kui linnujaht on keelatud. Hanelistel on kevadel enne pesitsuspaika lendamist vaja koguda rasvavarusid, mistõttu on nõudlus proteiinirikka sööda (külvatud teravilja ja herne seeme, teraviljade ning rapsi orased, tärganud värske rohi) järele eriti suur.

2021. aastal rakendatakse haneliste heidutusjahti tulenevalt hanede ja laglede kaitse- ja ohjamiskavast aastateks 2021-2025 viies Eesti maakonnas, kus esineb viimase kolme aasta andmetel kõige rohkem haneliste tekitatud kahjustusi põllumajanduskultuuridele: Harju-, Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgeva ja Tartumaa. Heidutusjahti rakendatakse Eestist läbi rändavatele suur-laukhanele (Anser albifrons) ja valgepõsk-laglele (Branta leucopsis) selleks välja valitud põllumassiividel. Letaalset heidutust ei lubata püsirohumaadel ja kaitsealadel, et tagada rändel hanelistele piisav puhke- ja taastusvõimalus.

Keskkonnaameti andmetel on haneliste: eriti suur-laukhane ja valgepõsk-lagle arvukus viimastel aastatel tuntavalt tõusnud. Kevadrändel olevad, Eestist massiliselt läbi rändavad, hanelised peatuvad maaomanike teraviljapõldudel ja rohumaadel, põhjustades ulatuslikke kahjustusi. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis raba-, suurlaukhane ja valgepõsk lagle tekitatud kahustuste kompenseerimiseks maaomanikele välja makstavad summad oluliselt suurenenud. Kui 2009. aastal hüvitati haneliste tekitatud kahju summas ca 100 000 eurot, siis 2017. aastal maksti Keskkonnaameti poolt kahjusaajatele hüvitisena ca 230 000 eurot, 2018. aastal ca 288 500 eurot, 2019. aastal ca 431 000 eurot ning 2020. aastal ligi 493 000 eurot. Kuna hüvitise puhul kehtib taotleja kohta summa piirmäär (ühele taotlejale ei hüvitata aastas rohkem kui 3200 eurot), siis on haneliste kahjustuste arvutuslik suurus veelgi kõrgem, jäädes viimasel viiel aastal 800 000-1 200 000 euro piiresse.

Haneliste letaalset heidutust teostatakse 2021. aastal aktiivses kasutuses olevatel, külvatud kultuuriga, põllumassiividel. Korraga ja ühes ööpäevas ühelt põllumassiivilt kokku küttida lubatud isendite arvule määratakse piirarv. Arvuliste küttimismahtude määramine on vajalik, et ära hoida haneliste põhjendamatut ja kontrollimatut küttimist.

Ühelt põllumassiivilt on igas maakonnas lubatud korraga küttida kuni 2 ja ööpäevas kuni 4 isendit. Haneliste küttimismahtude piirarvu määramisel põllumassiividele on arvesse võetud lindude maandumise tõenäosust põldudele ja läbirändavate linnuparvede liigilist koosseisu. 2020. aastal läbi viidud uuringu andmetel kütiti letaalse heidutuse käigus ühe katsepõllu kohta kõige enam 5 hanelist ööpäevas ja kogu uuringu perioodil 34 isendit.

Perioodi keskmine oli 2,3 kütitud hanelist katsepõllu kohta. Lubatud küttimismahud on korralduse koostaja hinnangul letaalse heidutuse läbiviimiseks piisavad, samas ära hoides haneliste liigset küttimist piirkonniti.

Keskkonnaameti korraldust näeb siit.