Keskkonnaamet kehtestas hanede küttimise korralduse

Keskkonnaamet kehtestas hanede küttimise korralduse

658
Foto: Martyne Reesman/Flickr

15. märtsi otsusega kehtestati hanede küttimise kord Eestis.

Keskkonnaamet lubab 2024. aastal kahjude vältimise eesmärgil suur-laukhanele, valgepõsk-laglele ja kanada laglele pidada jahti Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ja Tartumaal korralduses nimetatud põllumassiividel.

Kokku on lubatud küttida 750 suur-laukhane ja 800 valgepõsk-lagle, kanada lagle võib küttida piiramatult. Kui eelmainitud suurlaukhane ja valgepõsk-lagle küttimismahust on üle 90% realiseeritud, siis on Keskkonnaametil õigus jaht suur-laukhanele ja valgepõsk-laglele peatada.

Jahti pidav isik on kohustatud vähemalt 1 tund enne jahi algust teavitama sellest Keskkonnaametit.

Ühelt põllumassiivilt on lubatud küttida ööpäevas kuni 10 isendit. Kütitud linde ei tohi põllule jätta. Küttida võib ainult parves (vähemalt 10 lindu) olevaid hanelisi.

Haneliste arvukuse pidevat suurenemist on kinnitanud nii Eestis läbiviidud seire kui rahvusvaheline koostööplatvorm. Kevadine linnujaht on heidutusmeetmena kasutust leidnud meie lähiriikidest Rootsis, Taanis, Saksamaal ja Lätis ning kaugematest riikidest Põhja-Ameerikas, Kanadas.

Nii põllumajandus- kui keskkonnavaldkonna esindajad on üksmeelel, et praegune kahjude kompenseerimise süsteem ei kata tegelikku kahjude mahtu. Erinevate heidutusmeetmete mõju väheneb ajas, kuna linnud harjuvad sellega pikemas perspektiivis ja tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil, kui linnujaht on keelatud. Hanelistel on kevadel enne pesitsuspaika lendamist vaja koguda rasvavarusid, mistõttu on nõudlus proteiinirikka sööda (külvatud teravilja ja herne seeme, teraviljade ning rapsi orased, tärganud värske rohi) järele eriti suur.

Keskkonnaameti andmetel on haneliste, eriti suur-laukhane ja valgepõsk-lagle, aga ka kanada lagle, arvukus viimastel aastatel tuntavalt tõusnud. Viimasel viiel aastal jääb nende tekitatud kahjud hinnanguliselt ligi 1 500 000 – 2 660 000 euro piiresse.

Jahieeskirja § 3 lg 41 alusel võib suur-laukhanele, kanada laglele ja valgepõsk-laglele pidada hiilimis- või varitsusjahti 15. märtsist 31. maini.

Loe Keskkonnaameti korraldust siit.