Keskkonnaamet kehtestas hallhülge küttimismahu

Keskkonnaamet kehtestas hallhülge küttimismahu

622
Foto: Flickr

Keskkonnaamet kehtestas 14. aprilli korraldusega hallhüljeste küttimismahu Eestis. Küttida tohib kokku 57 isendit.

Viimasel kolmel aastal loendati hallhülgeid nende lesilates kokku keskmiselt 5696 isendit, millest tulenev küttimiskvoot on tänavu 57 isendit. Arvestades loendatud isendite hulka, kalandusele tekitatud kahjude levikut ning möödunud jahihooaja küttimise piirkondlikku jaotust, on Keskkonnaagentuuri ettepanek küttimismaht jaotada järgmiselt:

  • Harju ja Lääne maakond – küttimismaht 5 isendit. Ohjamisalasse kuuluvad Nõva, Padise, Paldiski, Keila, Vääna, Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda.
  • Hiiu maakonna põhja- ja läänerannik – küttimismaht 6 isendi. Ohjamisalasse kuuluvad Emmaste, Leluselja, Kõrgessaare, Tahkuna, Määvli ja Pühalepa jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda.
  • Ida-Viru maakond – küttimismaht 2 isendit. Ohjamisalasse kuuluvad Kiviõli, KohtlaNõmme, Ontika, Voka, Vaivara, Sillamäe ja Narva jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda.
  • Lääne-Viru maakond – küttimismaht 3 isendit. Ohjamisalasse kuuluvad Ida-Lahemaa, Ranna, Kunda ja Mahu jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda.
  • Pärnu maakond ja Saare maakonna lõunarannik (Liivi laht) – küttimismaht 35 isendit. Ohjamisalasse kuuluvad Orajõe, Tahkuranna, Audru, Kihlepa-Lindi, Seliste, Tõstamaa, Saulepi, Vana-Varbla ja Kihnu jahipiirkonnad Pärnumaal ning Liiva, Tornimäe, Laimjala, Kallemäe, Pihtla, Laugi, Kaavi ja Salme jahipiirkonnad Saaremaal ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda.
  • Saare maakonna põhja ja läänerannik – küttimismaht 6 isendit. Ohjamisalasse kuuluvad Salme, Lümanda, Kihelkonna, Mustjala, Kuumi, Võhma, Metsküla, Tamse ja Orissaare jahipiirkonnad ning nende jahipiirkondadega külgnev veekogu osa, mis jääb väljapoole jahipiirkonda.

2022. aasta jahihooajal kütiti lubatud kvoodist (55) kokku esialgsetel andmetel alla poole ehk 18 isendit.

Hallhülge arvukus on nii Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud pikemat aega stabiilses tõusutrendis. Hallhülge kaitse tegevuskavas on kokku lepitud, et hülgejahi esimestel aastatel määratakse kvoot (küttimismaht) kuni 1% loendatud isenditest. Kuigi hallhülge populatsioon kannataks arvatavasti selle seisundit halvendamata märksa kõrgemat küttimissurvet, ei ole senist küttimishuvi ja võimekust arvestades Keskkonnaameti hinnangul vaja hallhülge kaitse tegevuskavas kokku lepitud küttimismahtu muuta.

JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab hallhülge küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust ning lisaks Keskkonnaagentuuri ulukite seire aruandest.

Hallhülgele võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 15. aprillist kuni 31. detsembrini.