Keskkonnaamet annab karujahi hooaja alguses välja 90 küttimisluba

Keskkonnaamet annab karujahi hooaja alguses välja 90 küttimisluba

1291
Foto: Leo Eensoo

1. augustil algava karujahi hooaja alguses annab Keskkonnaamet võimaluse 90 karu küttimiseks. Kuus küttimisluba jäetakse esialgu reservi, et suunata need hiljem vajadusel uutesse kahjustuskolletesse.

Karude arvukus on viimastel aastatel Eestis suurenenud, 2021. aasta sügisel hinnati karude arvu ligi 1000 isendini. Selle tulemusel on karu levikuala laienenud ja arvukus tõusnud ka Lõuna-Eestis. Üha sagedamini on karude teed inimestega ristunud, see on tekitanud nii elevust kui hirmu.

„Paraku on karude arvukuse suurenemisega kaasnenud ka nende tekitatud kahjustused. Karujahi peamine eesmärk on vältida ja ennetada karude tekitatud kahjusid. Lisaks aitab see kaasa ka karude inimpelglikkuse säilimisele,“ selgitas Leelo Kukk, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas.

Sarnaselt viimastele aastatele jätab Keskkonnaamet osa küttimislubasid esialgu reservi, et suunata need vajaduspõhiselt uutesse kahjustuskolletesse. „Meie eelmiste aastate kogemus näitab, et lubade välja andmine kahes osas on end õigustanud. Ikka tekib veel keset küttimishooaega mõnes piirkonnas karudest suuremat kahju, kui nad hakkavad inimeste majapidamiste juures liiga palju toitu otsimas käima. Just seepärast ongi sellel jahiaastal plaanis jagada kokku kuni 96 karu küttimisluba, millest kuus jääb küttimishooaja alguses reservi,“ tõdes Kukk.

Peamiselt kipuvad karud rüüstama mesitarusid, harvem murdma kariloomi või lõhkuma silopalle. 2021. aastal rüüstasid karud kokku pea 800 mesitaru. Palju selliseid juhtumeid oli piirkondades, kus karud olid n-ö uustulnukad ja ennetusmeetmete rakendamine ei ole inimestel veel harjumuseks saanud.

„Paneme inimesetele südamele, et küttimine ei ole ainuke meede kahjustuste vältimiseks ja ennetamiseks. Ennetamisele peaks mõtlema iga omanik ja kõige mõjusam viis karude mesitarudest ja silorullide kogumiskohtadest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ja silorullide ümber. Kariloomi saab kaitsta kiskjatõrjeaiaga,“ rääkis Leelo Kukk. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest. Selle kohta saab täpsemat infot Keskkonnaameti kodulehelt.

Kuigi karude asurkonna seisund on tervikuna väga hea, on nende asustustihedus siiski erinev. Rohkem on karusid Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal, vähem Eesti lõunapiiril. See kajastub ka küttimislubade piirkondlikus jaotuses.

Küttimismahud 2022. aastaks maakondade kaupa:

Harjumaa        12

Ida-Virumaa    13

Jõgevamaa     9

Järvamaa        12

Läänemaa        2

Lääne-Virumaa 15

Põlvamaa         3

Pärnumaa        5

Raplamaa         3

Tartumaa          7

Valgamaa         2

Viljandimaa      6

Võrumaa           1

KOKKU             90

2021. aastal kütiti Eestis kokku 87 karu, millega realiseeriti lubatud küttimismaht täies mahus. Karujahti võib pidada Eestis kuni oktoobri lõpuni.

Keskkonnaameti karu küttimise korraldust saab lugeda siit.