Keskkonnaamet alustab kontrolle pliihaavlite kasutamise üle

Keskkonnaamet alustab kontrolle pliihaavlite kasutamise üle

869
Pliimoon. Foto: erakogu

15. veebruaril jõustub pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel.

Nõude täitmist hakkab Keskkonnaamet jahtide järelevalve käigus kontrollima kohe, esimese poole aasta jooksul on kontrollide eesmärk tähelepanu juhtimine muutusele ning eksijaid ei karistata. Uued piirangualad on nähtavad spetsiaalsel kaardikihil.

„Piirangu vajalikkuses on raske kahelda, sest plii on mürgine nii lindudele, loomadele kui ka inimesele,“ ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu. „Pikemas plaanis on eesmärk mürgise moona kasutamine täielikult lõpetada, kuid seda ei saa teha üleöö. Jahimehed vajavad  sujuvat üleminekuaega, et muutusega kohaneda ning moon ja vajadusel ka relvad tasapisi välja vahetada,“ selgitas Avarsalu.

Veelinnujahil on pliimoon olnud keelatud juba 10 aastat. Veebruari keskel jõustuv piirang keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise märgaladel ja veekogude lähisetel ka siis, kui jahitakse metsalinde või väikeulukeid.

„Eesti on märgalade ja veekogude poolest erakordselt rikas maa, seetõttu tuleb pliihaavlite kasutajatel edaspisi väga tähelepanelik olla. Märgaladel või veekogude lähistel jahti pidades arvestada võimalusega, et keskkonnainspektorid soovivad üle vaadata jahimehe haavlivarud ja veenduda, et kaasa pole võetud keelatud pliimoona. Esimesed 6 kuud pühendame kontrollidel rohkem tähelepanu sellele, et kõik jahimehed muutust märkaks, karistamine pole eesmärk omaette,“ rääkis Olav Avarsalu.  

Eesti jahimeeste seltsi juht Tõnis Korts meenutas, et pliivabale moonale üleminekut alustasid jahimehed juba 10 aastat tagasi, kui jahiseadusega keelati pliimoona sisaldusega haavlite kasutamine veelinnujahil. „Nüüd on käes järgmine etapp, kus lõpeb pliihaavlite kasutamine märgaladel. Kindlasti on jahimeeste jaoks tegemist suure muutusega, mille rakendamine tahab harjumist ja aega. Alternatiivse laskemoona laiem kasutamine eeldab nii ümberõpet kui vajadusel relvade kohandamist või ka väljavahetamist,“ selgitas Korts.

Et lihtsustada piirangutest kinnipidamist, loodi Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös spetsiaalne kaardikiht, millele on kantud nii märgalad kui veekogude puhvertsoonid.

Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valminud jahinduse kaardirakenduses kuvatakse lisaks pliihaavlite kasutamise keelualadele teisigi jahipidamise piirangutest kinnipidamiseks vajalikke kaardikihte. Kaardirakendusest leiab nii jahipiirkondade piirid, hundi ohjamise alad, pliihaavlite kasutamise keelualad ning looduskaitsealadel kehtivad liikumispiirangud ning liikumiskeelualad.