Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.
Eesti jahiulukiliikidest kütiti möödunud jahihooajal arvuliselt kõige enam metssigu, kokku 14 293 looma, mis on 768 võrra rohkem kui eelneval jahihooajal. Metssea üldarvukuse suurenemise ärahoidmiseks jäi selline küttimistulemus tõenäoliselt siiski liiga tagasihoidlikuks ning paljudes piirkondades võib oodata ka sel aastal metssea arvukuse tõusu jätkumist. Koos sellega suureneb paraku ka oht uuteks sigade Aafrika katku puhanguteks.
Põtru kütiti vähem kui mullu
Põtru kütiti möödunud jahihooajal kokku 4 061, mis on 490 isendi võrra vähem kui eelneval 2022/2023 jahihooajal. Ühtlasi on see ka viimase 14 aasta tagasihoidlikuim tulemus. Kuna kütitud loomade arv on üsna ligilähedane 2023. aastal prognoositud juurdekasvule, siis tõenäoliselt see märkimisväärset muutust põdra arvukuses kaasa ei toonud ja asurkonna suurus jäi jahihooaja järel püsima samale tasemele mis aasta varem.
Metskitsi kütiti oluliselt vähem kui mullu
Metskitsi kütiti möödunud jahihooajal oluliselt vähem kui eelneval kuuel aastal – kokku 12 443 looma. Metskitse arvukus on paari aasta taguse ajaga Mandri-Eestis oluliselt langenud ja selle üheks peamiseks põhjuseks on ilvesest ja hundist lähtuva kisklussurve oluline suurenemine. Arvukuse süveneva languse vältimiseks tuleb Mandri-Eestis küttimissurvet metskitsele eelseisval jahihooajal tõenäoliselt veelgi langetada. Saartel, kus kiskjate mõju on tagasihoidlik, püsib nii metskitse arvukus kui ka vajadus selle piiramiseks jahipidamisega eelnevate aastatega võrreldes üsna sarnasel tasemel.
Punahirvi kütiti rohkem kui mullu
Punahirvi kütiti Eestis möödunud hooajal 3607. Tegemist on järjekordse hirvede küttimisrekordiga. Eelnevate aastatega võrreldes kerkisid kütitud hirvede arvud nii saartel kui ka Mandri-Eestis. Punahirve arvukus on olnud Eestis juba pikemat aega tõusutrendis, ka Mandri-Eestis on nende leviala aasta-aastalt laienenud.
Hunte kütiti rohkem kui mullu
Hundi arvukus küündis 2023. aastal viimase veerandsaja aasta kõrgeimale tasemele ning rekordilised olid ka huntide tekitatud kahjud karjakasvatusele. Sellest tulenevalt tõsteti huntide küttimiseks lubatud kvooti viimase 13 aasta kõrgeimale tasemele. Hooaja kokkuvõttes kütiti riigi mandriosas 149 hunti. Saartel sarnaselt eelneva hooajaga hunte ei kütitud.
Karude arvukus on kõrgel tasemel
Karu arvukus on Mandri-Eestis kasvanud teadaoleva ajaperioodi kõrgeimale tasemele ja selgelt on suurenenud ka nende tekitatud kahjud mesinikele ja põllupidajatele. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel olnud ka küttimiskvoodid oluliselt suuremad kui eelnenud aastakümnetel. Möödunud jahihooajal kütiti kokku 95, aasta varem 91 pruunkaru.
Hallhülgeid kütiti mõõdukalt
Hallhülgeid, kelle arvukus on nii Eesti vetes kui ka Läänemeres laiemalt olnud juba pikemat aega tõusutrendis, kütiti möödunud jahihooajal kokku 25 isendit, lubatud kvoot oli 57 looma.
Väikeulukite küttimine
Väikeulukitest kütiti varasemaga võrreldes rohkem mäkrasid (294), kormorane (1 557) ja viuparte (1 755). Viimase kahe aastakümne madalaimale tasemele langes aga kütitud rebaste (3 273), kobraste (4 573) ja kodutuvide (274) arv.
Kokku kütiti möödunud jahihooajal 66 674 ulukit, kellest 50 349 (76%) moodustasid kahekümne erineva imetaja- ja 16 325 (24%) 33 erineva linnuliigi esindajad.
Ulukite küttimisandmetega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaportaalis või SIIN (Excel).
