Keskkonnaagentuur avaldas 2022/2023. jahiaasta küttimisandmed

Keskkonnaagentuur avaldas 2022/2023. jahiaasta küttimisandmed

1008
Foto: Carole Ratcliffe/Flickr

Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9000 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.

Eesti jahiulukiliikidest kõige enam kütiti taaskord metskitsi, kokku 20 623 looma. Seda on siiski märgatavalt ehk 4000−10 000 isendi võrra vähem, kui eelneval neljal hooajal. Kütitud metskitsede arvu vähenemist võib seostada nende arvukuse mõningase langusega osades jahipiirkondades. Teisalt on vähenenud ka vajadus asurkonna juurdekasvu intensiivse küttimisega piirata, sest nii hunte kui ilveseid, kes selle töö ära teevad, on metsas märksa rohkem kui mõned aastad tagasi. 

Põtru kütiti möödunud jahihooajal kokku 4551. Viimasel kolmel aastal on neid kütitud asurkonna aastase juurdekasvuga ligilähedases mahus. Kuna 2022. aastal olid juurdekasvu näitajad viimase viieteistkümne aasta madalaimad, jäi ka vasikate osakaal kütitud põtrade seas väiksemaks kui eelnevatel aastatel. Samal põhjusel oli ka kütitud põtrade koguarv möödunud hooajal võrreldes 2021. aasta hooajaga ligi 10% ja 2020ndaga ligi 5% väiksem.

2021 hüppeliselt suurenenud kütitud punahirvede arv kasvas 2022 jahihooajal veelgi. Kokku kütiti Eestis möödunud hooajal 3270 hirve. Neist lõviosa (86%) kõrge hirve arvukusega Saare- ja Hiiu maakonnas. Punahirve arvukus on olnud Eestis juba pikemat aega tõusutrendis ja samuti on Mandri-Eestis aasta-aastalt laienenud nende leviala.

Metssigu kütiti 2022 jahihooajal 13 523, mis on oluliselt rohkem kui eelneval viiel aastal. Lähiaastatel tuleks kindlasti küttimissurvet hoida vähemalt asurkonna aastase juurdekasvu tasemel, et vältida metssea arvukuse tõusu ja koos sellega suurenevat riski sigade Aafrika katku laiemaks levikuks.

Kuna huntide arvukus kerkis 2022. aastal taaskord üle suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas eesmärgiks seatud vahemiku (eesmärk hoida kutsikatega hundikarjade arv 20−30 vahel) ja aastatagusega võrreldes suurenesid taas huntide poolt karjakasvatusele tekitatud kahjud, siis suurendati ka huntide küttimiskvooti. Kokku kütiti möödunud jahihooajal 116 hunti. Võrdluseks kütiti 2021 jahihooajal 60 ja 2020. aastal 129 hunti.

Karu arvukus on Mandri-Eestis viimase kümnendi vältel kerkinud teadaoleva ajaperioodi kõrgeimale tasemele ja selgelt suurenenud on ka nende tekitatud kahjud mesinikele ja põllupidajatele. Sellest tulenevalt on viimasel kolmel aastal olnud ka küttimiskvoodid oluliselt suuremad kui eelnenud aastakümnetel. Möödunud jahihooajal kütiti 91, aasta varem 85 pruunkaru.

Võrreldes paari eelneva jahihooajaga vähenes kõikide väikekiskjate küttimine. Sealjuures kütiti nii rebaseid (3423), kährikkoeri (4734), kui ka metsnugiseid (1286) oluliselt vähem kui eelneval kümnel jahihooajal. Viimase viieteistkümne aasta madalaim küttimistulemus paistab silma ka kopra puhul. Eelneva kahe aastaga võrreldes kütiti oluliselt vähem ka šaakaleid (36).

Jahilindudest kütiti tavapäraselt kõige enam sinikaelparte ning metskurvitsaid. Samas jäi mõlema linnuliigi puhul küttimistulemus võrreldes eelneva 2021. aasta jahihooajaga tagihoidlikumaks. Eelneva kolme jahihooajaga võrreldes suurenes kütitud valgepõsklaglede arv.

Kokku kütiti möödunud jahihooajal 74 285 ulukit, kellest 57 994 (78%) moodustasid 19 erineva imetaja- ja 16 335 (22%) 33 erineva linnuliigi esindajad.

Ulukite küttimisandmetega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaportaalis. Lisaks on nii maakondade kui ka jahipiirkondade tasemel 2022 jahiaasta küttimisandmed leitavad Keskkonnaportaalist csv tabelitena ning interaktiivsete kaartide ja graafikutena.
Küttimissoovitused alanud 2023/2024. jahihooajaks avaldab Keskkonnaagentuur juuli alguses ilmuvas ulukite seirearuandes.