Kas karu võib nakatuda kärntõvesse?

Kas karu võib nakatuda kärntõvesse?

703
Foto: Toivo Tõnsoni rajakaamera

3. mai varahommikul oli Jõgevamaal näha, kuidas söödaplatsile tulnud karul on kaelapiirkonnas tugevad karvkatte kahjustused ning jahimeestel tekkis küsimus, kas tegemist võib olla kärntõvega.

Kas karudel võib olla kärntõbe, seda uuris EJS-i toimetus Põllumajandus- ja Toiduameti juhtivspetsialistilt Harles Kaupilt.

Antud pildi järgi saaks öelda, et vasakpoolsel karul on juhtivspetsialisti sõnul tekkinud väga laialdane dermatiit ehk nahapõletik. „Samas on tal näha ka suuri, juba paranenud sügavamaid nahakahjustusi turja ja kaelapiirkonnas. Need võivad olla tekkinud kaklusest konkurendiga või õnnetusest. Koerte puhul kahtlustatakse sellise kliinikaga loomal atoopiat. Atoopia on päriliku eelsoodumusega seisund, mille korral esineb suurenenud kalduvus haigestuda nn. atoopilistesse haigustesse- sh atoopilisse dermatiiti. Atoopia puhul bakteriaalne mitmekesisus nahal oluliselt väheneb, mille tõttu saavutab ülekaalu naha mikroflooras Staphylococcus aureus ehk stafülokokk. Stafülokoki vohamine aga põhjustab põletikku, sügelust, mis omakorda tekitab kratsimisvajaduse,“ selgitas Kaup.

„Sarkoptoosi ehk nn kärntõbe Eestis minu andmetel karudel kirjeldatud ei ole. Haiguse peamine tunnus on väga tugev kihelus, mis algab enamasti peapiirkonnast, küünarnukkidelt ja kõhu alt, st. vähem karvastelt aladelt, levides üsna kiiresti üle terve keha,“ lisas Kaup.

Kohalike jahimeeste sõnul on piirkonnas nähtud veel ühte karu, kellel oli samuti laiguline karv ja osa karvastikust puudus. Kokku on Põltsamaa jahipiirkonnas tänavu jahimeeste poolt loendatud 12 karu.

Oleme kokku leppinud kohalike jahimeestega, et nad jälgivad haigete isendite olukorda ja annavad ka toimetusele järjepidevalt infot.