Karupoeg hukkus liiklusõnnetuses

Karupoeg hukkus liiklusõnnetuses

327
Metsloomal on alati peatee. Foto: EJS

7. novembril kella 18.30 paiku juhtus Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Nõo asulas liiklusõnnetus, kus teed ületanud karupoeg sai autolt löögi ja hukkus mõne aja pärast.

Tartu Jahindusklubi tegevjuhi Tõnu Petersoni sõnul informeeriti Nõgiaru jahiseltsi kohe pärast õnnetuse juhtumist. „Emakaru ületas kahe pojaga maanteed, üks poegadest sai autolt löögi ja jäi teele lebama. Tal õnnestus siiski omal jõul tee kõrval asuvasse võsasse jõuda. Sinna suundus ka emakaru teise pojaga,“ ütles Peterson.

Kohalikud jahimehed jõudsid kohale 15 minutit peale avariid. Kohe informeeriti Häirekeskust. Õige pea jõudis kohale Päästeamet. 1247 infoliini abil üritati kätte saada ka Keskkonnaametit, et saada juhtnööre kuidas käituda.

Karuema oli juhtunu tõttu ärritunud olekus, ajas ennast tagajalgadele ega tulnud õnnetusse sattunud poja juurest eemale. Kuna eelnevat praktikat õnnetusse sattunud haavatud suurkiskjatega ei ole, puudub ka vastav kogemus ja regulatsioon käitumiseks. Seega tuleb iga kord lähtuda konkreetsest olukorrast.

Jahimeestel ei õnnestunud kindlaid juhtnööre saada, kuidas käituda. Kuna oli pime aeg, siis ei olnud võimalik ka täpselt näha, mis karudega toimub. Termokaamera abil saadi aru, et emakaru on valmis ründama, sest ta ajas end vahepeal tagakäppadele.

Juhtunust informeeriti ka politseid, patrull tuli kohale kuskil kella 20.30 paiku. Jahimeeste sõnul oli politsei seal kuni emakaru ühe pojaga lahkus. Peale emakaru lahkumist veenduti, et viga saanud karupoeg on surnud.

Vastavalt seadusele rakendus sellega jahimeeste kohustus hukkunud suuruluk maanteelt eemaldada ja nii ka tehti.

Hukkunud karupoja puhul oli tegemist 2 aastase isase loomaga. Tema kaaluks hinnati 60 kg.

Eesti Jahimeeste Selts palub liiklejatel olla äärmiselt tähelepanelik ja seda eriti videvikus ja pimedal ajal. Nagu viimase aja sündmused näitavad, tuleb tähelepanelik olla ka asulate piires, mis on ümbritsetud metsaga. Suurkiskjate, sh karu arvukus on kõrgem kui kunagi varem ja seetõttu liiguvad nad ka tavapärasest rohkem asulates. Peame kõik meeles, et inimese poolt rajatud teed ristuvad metsloomade radadega ning metsloomal on alati peatee.