Juhtide kevadine infopäev

Juhtide kevadine infopäev

112
2020. aasta tegevjuhtide koosolek. Foto: EJS

Juhtide kevadine infopäev toimus 21. märtsil veebis. Sellel osales kaheksakümmend kuulajat üle Eesti.

Päeva ja teemade tutvustuse tegi tegevjuht Tõnis Korts. Päevakava sisaldas endas jahinduse olulisi teemasid, nagu: EJS-i juhatuse valimine, Pärnu ebaseaduslik jahipidamine, kokkutulek Rutjal 2024, hanede registreerimine Jahises, relvatoimingute riigilõivude tõus, väikeulukite nimekirja muudatus, jahieeskirjade muudatus, öösihik, jahikuninga medal ja jahikindlustus. Samuti räägiti uutest IT lahendustest EJS-is, SAK-i olukorrast ja tegevustest, EJS-i struktuuri teemast ja vibujahist metskitsele.

Presidendi ülevaade aktuaalsetest teemadest

EJS-i president Margus Puust tervitas kõiki ja tänas lõppenud hooaja eest ning ka SAK-iga võitlemise eest, sest metssigade küttimise täitsime 95%-liselt, mis on hea tulemus.

Puust rääkis lühidalt ka EJS-i sruktuuri ülevaatamisest. Iga organisatsioon vaatab enda sisse aeg-ajalt ja see on normaalne. Tartu poolne initsiatiiv struktuur üle vaadata ja mõelda tuleviku üle on leidnud laia vastukaja, mis on väga hea. Kui arutatakse organisatsiooni tulevikku, siis kõik ettepanekud arutatakse läbi, ka need, mis esmapilgul kõige hullemad tunduvad. Puust arutles, et kas me enne seda volikogu kuhugi jõuame ja kas me üldse kuhugi jõuame, näitavad arutelud.

Margus Puust andis veel teada, et on otsustanud veel üheks vahetuseks kandideerida ja meeskonna kokku panna. Puust plaanib teha meeskonnas ka muudatusi. Endiselt on presidendi jaoks oluline kõikide maakondade esindatus, nagu see on tänases juhatuses. Sellest tulenevalt ootab ta maakondadest kandidaate, kellel oleks mandaat. Mandaat tähendab, et tal on maakonna EJS-liikmetest jahiseltside enamustoetus. 

Puust peatus ka Pärnu juhtumil. See on kahjustanud väga oluliselt meie mainet ja ajakirjanikud jätkuvalt teemaga tegelevad. Kuidas see lõpeb, me ei tea ja täna näpuga kellelegi ei näita. Küll aga on meil õppida sellest juhtumist. Peame oma kogukonda sisse vaatama ja midagi teha pole, tegema oma kodus korrastust ja kui vaja ka puhastust. Siin tuleb olla julge ja tegus.

Kokkutuleku ülevaade

Edasi tutvustas jahinduse olulisi teemasid tegevjuht ja andis informatsiooni EJS-i kokkutuleku kohta Rutjal 12.-14. juulil 2024. See on põhimõtteliselt sama formaadiga kui siiani, aga seda korraldatakse koostöös Kaitseliiduga. Kaitseliidu osalemine toob palju värskust, uut ja huvitavat.

Sellel nädalal kinnitas EJS-i büroo ka esinejad, kelledeks on reedel 2 Quick Start, laupäeval Singer Vinger ja pühapäeval Ines akustilise kontserdiga. Tegevjuht tutvustas ka juhatuse poolt kehtestatud kokkutuleku piletite hindasid. Need on leitavad kodulehelt. Sisu toodab Rakvere Jahindusklubi Jaan Villaku meeskond ja korraldusliku poole pealt on abis partner Kuusk OÜ.

Heidutusjaht ja riigilõiv

Jaanus Põldmaa tutvustas haneliste heidutusjahi teemat. Ta kutsus jahimehi ülesse kevadisi hanesid põldudel registreerima Jahises, et teha seiret üle riigi ja saada parem ülevaade, mis tegelikult toimub. Tõsiseltvõetavaid andmeid hanede kohta kahjuks ei ole ja seetõttu on oluline, et registreerida haned põldudel, teha võimalusel fotod ja fikseerida need Jahises.

Peatuti ka relvadega seotus riigilõivude tõstmise plaanil. Algselt oli Siseministeeriumil plaan tõsta relvadega seotud riigilõive üle viie korra. Jahimeestel on jäänud mulje, et riik käsitleb jahirelva kui luksuseset. Samas eeldab riik, et võitleme sigade Aafrika katkuga, meile on riigi poolt tehtud kohustus küttida tuhandeid metssigu ja kohustuse mittetäitmist ähvardatakse sanktsioonidega. Kuidas saavad jahimeeste relvad, millega täidetakse suurt riigi ülesannet, olla luksusesemed. Sellest ei saa keegi hästi aru.

Kohe, kui EJS sai teada drastilisest riigilõivude tõusust, otsustati anda ministeeriumile oma sisend selle plaani osas. Tänu ministeeriumi heale koostöövalmidusele see ka õnnestus ja toimus ühine nõupidamine, kus saime oma sisendi eelnõusse anda. Selle tulemusel vähendati oluliselt, ligi poole võrra, plaanitavate riigilõivude määra.

Ka EJS-i juhatus arutas riigilõivude tõusu juhatuse koosolekul ja otsustati saata arvamus eelnõule, et need suurused, mille võrra plaanitakse lõive tõsta, on ikkagi liialt kõrged.

Väikeulukite nimekirja muudatus ja terioloogide ettepanekud

Räägiti ka väikeulukite nimekirja vähendamisest jahieeskirjades. Ornitoloogid olid pöördunud kliimaministeeriumi poole, et välja võtta väikeulukite nimekirjast kõigepealt seitse liiki ja siis viis veel. EJS sai plaanist teada meedia kaudu ja siis tuli eelnõu, mille läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks anti neli tööpäeva ja vahel oli vabariigi aastapäeva nädalavahetus. Selline praktika ei ole kooskõlas ei keskkonnaalaste otsuste tegemise hea tavaga, ega ka Arhusi konventsiooniga, mis annab kodanikele ja organisatsioonidele õiguse osaleda keskkonnalaste otsuste vastuvõtmises. Neli tööpäeva suure organisatsiooni puhul, mille juhatuse koosolekud on kord kuus, ei ole piisav, et asja arutada ja otsus vastu võtta.

Siiski EJS tegutses kiiresti, saadi vajalikud ekspertide arvamused, mis ei toetanud seda praktikat. Arvamuse saatis ka jahimeeste katusorganisatsioon FACE, mis soovitas siseriiklikke ennatlikke otsuseid mitte vastu võtta, aga teha rahvusvahelist koostööd sellel teemal.

Huvitav on see, et need liigid, mida välja võeti ja veel plaanitakse võtta, nende arvukust jahipidamine ei mõjuta. Mõjutavad hoopis teised faktorid. Seega jääb arusaamatuks, milleks selliseid otsuseid tehakse, kus põhjuse ja tagajärje vahel seos praktiliselt puudub. Siiski Kliimaministeerium arvestas jahimeeste seltsi ettepanekut nurmkana osas ja jättis selle esialgu väikeulukite nimekirja. EJS väga loodab, et selline otsuste vastuvõtmise praktika ei jätku ja edaspidi toimub huvigruppide sisuline kaasamine, nii nagu õiguslikud regulatsioonid seda ette näevad.

Samuti arutati Eesti terioloogia selts (ETS) ettepanekuid jahieeskirjade muutmiseks. Nad esitasid need kliimaministeeriumile, kes need meile edastas. ETS on teinud järgmised ettepanekud: Põdrajahi algus on 1. oktoober, metskitse jaht on juulikuus keelatud, hundijaht kahjustuskohas kahjustuse vältimise eesmärgil algab 1. oktoobril ja tavapärane jaht 1. detsembril ning peibutusjaht on keelatud, šaakali jahiperioodi algus on 1. oktoober, kährikut ja minki ei jahita aprillis, mais, juunis ja juulis, saarmas lisada väikeulukite nimekirja ja lubada kaaspüügina koprajahil püünisrauaga, koprajaht lõpeb 31. märtsiga, keelatud on kasutada astmelauaga eluspüügilõkse.

Neid ettepanekuid arutas ka EJS-i juhatus oma märtsikuu koosolekul ja leidis, et need ei ole põhjendatud. Leiti, et saarmat puudutav ettepanek on asjakohane, teiste koha pealt on vaja põhjalikke selgitus, miks need on vajalikud ja missugused mõjud nendega kaasnevad.

Arutati ka kaugel on öösihiku kasutuselevõtt. See on endiselt takerdunud keskkonnaametis. Samas on SAK aktiivne Põhja-Lätis ja katku juhtumitest raporteeritakse ka Lõuna-Eestis. EJS, EEML, ETKL, EPKK ja tõusigade aretusühistu on saatnud kliimaministrile ühise kirja, kus uurib, missugune on riigi plaan seoses aktiivselt leviva SAK-iga ja miks ei rakendata seadusandja poolt vastuvõetud seaduseparandusi. Nende seadusemuudatuste eesmärk oli just võimaldada kaasaegse vahendi öösihiku kasutuselevõtt SAK-i vastases võitluses. Seda arutati põhjalikult riigikogu keskkonna komisjonis.

Kliimaministeerium on kirja saatjatele teatanud, et kutsub lähiajal kokku nõupidamise, kus seda teemat arutatakse.

Muu aktuaalne

Tegevjuht andis osalejatele info, et tellitud on jahikuninga medalid. See idee tuli Ida-Virumaalt Marko Vinnilt. Kui medalid on käes, antakse läbi listi sellest teada ja soovijad saavad oma seltsile neid tellida.

Anti ka infot jahikindlustuse kohta. Läbirääkimised on käinud Leedukatega firmaga Colemont, kes esindavad Lloyd kindlustust. Eesti jahimeestele on tehtud hea pakkumine, aga see hakkab kehtima, kui vähemalt tuhat jahimeest on kindlustatud. Keskus tegeleb sellega edasi.

Edasi räägiti uutest IT lahendustest. Ettekande tegi EJS-i IT projektijuht Karri Urban. Karri rääkis, missugused projektid on töös ja mida uut on jahimeestele tulemas.

Karri alustas statistilisest ülevaatest tutvustades lõppenud jahihooaja tegevuste mahte. Teine teema olid uuendused, mis on värskelt valminud. Ta tuletas jahimeestele meelde, et jahitunnistust saab e-taotluse abil pikendada. Kolmandaks tutvustas projektijuht arendusi, mis on lõpusirgel.

Seakatku olukorra ülevaade

SAK olukorrast Eestis ja mujal rääkis Helen Prommik PTA-st. Ta tutvustas metssigade seiret kümne aastast perioodi, 2014-2024. 

SAK-i seire tulemus 2023. aastal.
SAK-i seire tulemus 2024. aastal seisuga 29. veebruar.

Kütitud metssigadel tehakse viiruse uuringud järgmiselt:

  • Kõik kütitud metssead SAKi viiruspositiivsetes maakondades kuni kolm kuud on möödunud positiivsest leiust (nii 2023. a omadest kui 2024. a lisanduvatest),
  • Kõik kütitud metssead nendes Läti piiri lähedastes jahipiirkondades (määratud PTA poolt) nii kaua kuni on möödunud kolm kuud viimasest sigade Aafrika katku viiruse leiust vastavatest Eestiga piirnevatest Läti aladest,
  • Need kütitud metssead, kelle rümbad viiakse lihatööstusesse.

Helen Prommik palus tähelepanu juhtida järgmistele asjaoludele:

Kaaskirja korrektne ja täielik täitmine. Täita tuleb:

  • Proovivõtu kuupäev,
  • Jahipiirkond.

Emiste organproovid

  •  Tasu maksmine organproovi toomise kuu järgi, mitte looma küttimise kuu järgi,
  • Tuua PTA esindusse ära mõistliku aja jooksul (2023. a proovid võiks 2024. a esimeste kuudega toodud olla).

Tasustamine

  • Lepingus ettenähtud ulatuses (st kütitud metssealt võetud proov peab pärinema aladelt kust SAK-i viirusuuring kütitud metsseal on kohustuslik või rümp viiakse lihatööstusesse).

Helen Prommik peatus ka metssigade peibutussöötmisel. Varasemalt oli lisasöötmine Keskkonnaameti käskkirjaga keelatud (lubatud oli peibutussöötmine). Õiguskantsler tegi otsuse 2022. a detsembrist, et KeA-l puudub selliseks regulatsiooniks pädevus. Sellest tulenevalt 2024. aastal tehakse lisasöötmiskeelu otsus PTA otsusega. Hetkel käib PTA juristidega sõnastuse osas arutelu. Sisu jääb samaks, mis varasemalt oli KeA käskkirjaga kehtestatud.

Struktuuri arutelu

EJS-i struktuuri teemadel rääkis Andres Onemar. Ta tutvustas, kust see ülesanne juhatusele tuli.

See tuli EJS-i volinike koosolekult 17.06.2021. a, kus otsustati, et toetatakse ja arendatakse maakondlikke keskusi, tehakse vastastikku kasulikku koostööd ja abistatakse üksteist, kindlustatakse vajalike haldusteenuste osutamine kohtadel. Samuti vaadatakse üle EJS-i ja maakondlike organisatsioonide rollijaotuste täpsustamine ja omavahelise halduskoormuse täpsem jagamine. Aga ka maakondlike keskuste koostöö suurendamine kohalike omavalitsuste, volikogude ja muude huvigruppide tasandil.

Andres Onemar tutvustas ka ajakava. EJS-i juhatus kinnitas 8. veebruaril kokkulepitud tegevuskava ja suunad. EJS korraldab maakondades tegevuskava ja suundade tutvustamise ja arutelu läbi piirkonna juhtide, kaasates EJS juhatuse liikmed 15. veebruarist kuni 31. märtsini.

EJS-i juhatus teeb aprillikuu koosolekul kokkuvõtted ettepanekutest ja kinnitab EJS volikogule esitatava tegevuskava ja suunad.

Maikuus toimuval EJS-i volikogu koosolekul esitab valitud juhatuse esimees volikogule aruteluks ja otsustamiseks juhatuse poolt kinnitatud tegevuskava ja suunad.

EJS-i juhatus jätkab arutelu maakonna tasandi teenuste ühtlustamise üle ja tasuliste teenuste arendamise üle nii EJS-i liikmete kui mittekuuluvate jahimeeste teenindamiseks ning esitab tegevuskava 2025. aasta volikogule. See on praegune plaan ja kas ja mis otsuste juurde jõutakse, seda näitab juba aeg.

Vibujaht metskitsele

Lõpuks tutvustas Rita Anette Kohava vibujahi projekti metskitsele. Kohava sõnul on FACE tunnistanud vibujahi jätkusuutlikuks jahipidamise vormiks, mis panustab ulukipopulatsiooni arvukuse reguleerimisse, kaasa arvatud ulukikahjude ennetusse ja haiguste vältimisse eelkõige linna (lähedastes) piirkondades, kus vibujaht võib olla turvaline alternatiiv liikide reguleerimiseks. EL-i looduslike elupaikade direktiiv, EL-i linnukaitse direktiiv ja Berni konventsioon ei takista Euroopa riikidel jahivibu ja noolega jahipidamise võimaldamist ja see jahipidamise meetod on ka selgesõnaliselt tunnustatud Euroopa Nõukogu jahipidamise ja bioloogilise mitmekesisuse hartas.

Kohava tutvustas ka Soome võrdlevat uuringut valgesaba-pampahirvede küttimisest jahivibu ja tulirelvaga 2019-2023 ja Taani vibujahiuuringuid metskitsele 1999-2004 hirvedele 2018-2021.

Taani Looduskaitse Nõukogu (Taani Põllumajanduse ja Toidu Nõukogu, Taani Jahimeeste Selts, Taani Looduskaitse Ühing, Taani Ornitoloogia Ühing, Taani Metsaühing, Taani Loomakaitse, Taani Vabaõhunõukogu) ettepanekul seadustati vibujahi kõikidele hirveliikidele 1. jaanuaril 2024. aastal.

Lõpetuseks tutvustas Kohava vibujahi maailmakaarti.