Juhatuses kohtuti kliimaministeeriumi nõunikuga ja arutati relvaseaduse üle

Juhatuses kohtuti kliimaministeeriumi nõunikuga ja arutati relvaseaduse üle

268
Fotod: EJS

8. veebruaril toimus korraline juhatuse koosolek peamajas Tallinnas ja veebis.

Koosolekul osales 20 juhatuse liiget 24-st. Kinnitati päevakord, milles oli kaheksa sisulist punkti. Õnnitleti sünnipäevalapsi Priit Vahtramäed, Andres Onemari ja Kalle Pallingut. Juhatuse koosolekul osales ka teenekas jahindustegelane Jaan Ärmus, keda juubeli puhul õnnitles Margus Puust.

Ettepanek relvaseadusesse

Esimesena arutleti kohtumise üle advokaat Aku Soraineniga. Arutati võimalikku ettepanekut relvaseadusesse. Koosoleku juhataja andis sõna advokaadile, kes on kursis eesti relvaseadusega ning teinud mitmeid sellekohaseid ettepanekuid siseministeeriumile. Teema puudutab eelkõige jahimeeste-maaomanike poolt tõstatatud küsimust oma maal relva nn sisselaskmise kohta.

Aku Sorainen selgitas, et on analüüsinud naaberriikide olukordi, mis puudutab relvade arvu 100 inimese kohta ning kasutatavaid lasketiirude arvusid. Relvasid on 100 inimese kohta ja lasketiirude koguarv riigis on järgmine:

  • Soomes 30 relva, relvaomanikke 11, lasketiire 600;
  • Norras 29 relva, tiire 3000;
  • Rootsis 23 relva, tiire 3000;
  • Leedus 13 relva;
  • Lätis 10 relva;
  • Eesti 5 relva, 2 relvaomanikku, lasketiire 111.

Nagu näha on Eestis kõike vähem – relvi, relvaomanikke ja lasketiire.

Ametnike sõnul on relvad kõrgendatud ohuallikas, Kaitseliidu ja Kaitseväe seisukoht on, et relvi peab oskama käsitleda. Vastuolu on selles, et maaomanik võib oma maal väikeulukeid küttida, aga märki oma maa peal lasta ei tohi. EJS peaks tegema siseministeeriumile relvaseaduse muutmise ettepaneku, et oma maa peal laskmise harjutamine kõiki ohutustehnika nõudeid ja naabreid arvestades võiks olla lubatud. See võiks anda võimalusi rohkematel inimestel laskmist harjutada.

Juhatuse liikmed arutasid ettepanekut. Tiit Tammsaare arvates on see hea ettepanek ja tema avaldas toetust. Jaak Volmeri sõnul on tiire jahimeestel piisavalt ja see lahendus võiks pigem tekitada juurde probleeme. Raivo Aegi arvates tänane seadusandlus ei keela relva sisse laskmist väljapool lasketiiru. Sellelaadsele tema poolt esitatud küsimusele pole ametnikelt vastust tulnud. Juhatus oli seisukohal, et peaks enne ametlikult välja selgitama, kas peale arvamuste ka seadus keelab laskmisega tegelemist väljaspool tiire ja laskepaiku.

Ebakõla seadustes

Lauale toodi ka värske teema, mis tuli kaupmeeste poolt. See on ebakõla relvaseaduse ja lõhkeaine seaduse vahel. Juhatuse liikmed tegid ettepaneku ja võtsid vastu otsuse, et sellega tegeleda juhatuse juures oleval jahilaskmise töögrupis ja vajadusel esitada ettepanekud seaduse parandamiseks.

Juhatus otsustas, et külaline ja EJS-i poolt Raivo Aeg tegelevad teemaga ja selgitavad olukorda, kas praegused seadused on takistuseks relvade pealelaskmisel omal maal. Siis saab vajadusel teemaga edasi minna.

Kohtumine kliimaministeeriumi nõunikuga

Edasi toimus kohtumine Aimar Rakkoga, kes siirdus keskkonnaametist kliimaministeeriumi jahindusnõuniku ametikohale. Sellega asendas ta teenitud pensionile siirdunud Tõnu Traksi. President Margus Puust andis Aimar Rakkole üle EJS-i teenetemärgi, mis on annetatud teenete eest jahinduse arendamisel eelmisel töökohal 2023. aastal ja mis oli oodanud oma aega.

Aimar Rakko tänas juhatust ja presidenti autasu eest. Ta rääkis, et on kliimaministeeriumis olnud tööl ühe kuu. Samuti tõi ta välja, et hetkel tehakse aktiivset koostööd põllumeestega kevadise heidutusjahi osas, kuna riik enam põllukahjusid ei hüvita. Selle tulemusena tahetakse jõuda jahieeskirja muudatuseni. Sealt edasi juba teeb otsuse keskkonnaamet. See protsess on praegu algusjärgus. Lisaks tõdes ta, et ornitoloogidele on teinud jahi korralduse osas ettepanekuid Eesti terioloogia selts. Seega tuleb seal koostööd teha väga erinevate huvigruppidega.

Rakko rääkis ka, et jahiseaduse paranduste kohta on tehtud ligi 100 ettepanekut. Need arutatakse kindlasti eelnevalt läbi ka jahimeestega. Üha enam on laual küsimused erinevate looduskaitseliste organisatsioonide poolt, kes ei mõista jahipidamise vajalikkust.

Rakko tõdes, et koostöö EJS-iga on hea ning avaldas valmidust aeg-ajalt osaleda juhatuse või töögruppide töös. Ministeeriumil on ka kavas organiseerida jahiseaduse ümarlaud maaomanike ja jahimeeste osavõtul, et hakata õigusaktide muudatusi läbi arutama ja ette valmistama.

Juhatuse liikmed küsisid, palju on riigi poolt ametnikke jahindusega tegelemas. Rakko sõnul on neid kliimaministeeriumis üks ja keskkonnaametis üks. Juhatuse liikmed tegid ka ettepaneku määrata täpsemalt piirid tiheasustusaladel ning puhkealadel, matkaradadel ning määratleda jahimeeste kohustused nendel.

Küsiti veel, kas on võimalus, et riik kohustaks kõikidel jahimeestel osalema EJS-i töös, mis roll on ja jääb jahindusnõukogudele. Lisaks arutleti veel metssigade küttimismahtude üle ning uuriti, mis juhtub siis, kui jahimaade kasutusõiguse leping ähvardatakse lõpetada küttimismahtude täitmata jätmisel.

Aimar Rakko vastas, et riigile on loomulikult lihtsam suhelda jahimeeste katusorganisatsiooniga ning arvestada juba kokku koondatud ja läbiarutatud arvamusega. Jahindusnõukogudes võiks keskkonnaamet jätkata vaatlejana (riigi esindajana), aga see tuleb neil endil otsustada. Jahiseadusele tehtud ettepanekud ei ole salajased, need saab tutvumiseks edastada ning hiljem läbi arutada. Ulukiloendus on keeruline teema, on vaja kokku leppida, kuidas neid arvestada ja kas küttimismahtude kehtestamine on ilmtingimata vajalik. Riigi jaoks on kõige hullem see, kui küttimislimiite täidetakse paberil. Oleks ideaalne, kui lõik küttimiseload oleks IT süsteemis, selleks tuleb leida head hoovad, et kõik jahimehed hakkaks Jahist kasutama.

Koosoleku juhataja ja osalejad tänasid Aimar Rakkot info edastamise ja koosolekul osalemise eest ning soovisid edu uuel ja vastutusrikkal ametikohal.

Valimise aasta

2024. aasta valitakse EJS-is uus juhatus uueks perioodiks 2024-2028. Praegu tõstatunud teemade – EJS struktuuri korrastamise ja võimaliku muutmise juures on president olukorras, kus on vaja vastutada ega saa kõrvale astuda. Puusti sõnul on ta pikalt mõelnud ja arutanud seda läbi jahimeestega. Ta tunneb, et on olemas toetus, mis julgustab veel üheks perioodiks kandideerima. Puust aga palub juhatuse liikmetel ja maakondade esindajatel mõelda, missugused on nende ettepanekud ja plaanid. Märtsi teises pooles tehakse juba konkreetsed ettepanekud. Põhimõte jääks presidendi sõnul samaks: juhatuse tuumik koosneks maakondade esindajatest, kes on kinnitatud maakonna üldkoosoleku poolt või saanud piirkonna enamike EJS-i liikmete mandaadi.

Puust tänas kõiki praeguse juhatuse liikmeid koostöö ja osalemise eest juhatuse töös.

Tiit Tammsaare sõnul on otsus tänuväärne. Ta loodab, et kokku saab meeskond, kes päästab ka edaspidi meie jahinduse. Jahimehi on vähe ja aega palju pole. Osa maakonna klubisid teevad üldkoosoleku kohe peale jahihooaja lõppu.

Puusti sõnul on loomulikult oodatud kõik kandidaadid, kellel on soov oma meeskond kokku panna ja seda volinike koosolekule esitada. Siis saavad volinikud teha valiku.

Juhatuse liikmed otsustasid, et võtavad informatsiooni teadmiseks.

Struktuuri muudatused

Edasi arutasid juhatuse liikmed võimalikke muudatusi EJS-i struktuuri osas. Arutelu juhtis asepresident Toomas Kõuhkna, kes on ka vastava juhatuse töögrupi juht. Kõuhkna sõnul toimus vahepeal eelmises juhatuses kokkusaamine ja korrigeeriti ettekannet, mille abil saab tutvustada kavandatavat reformi. Ettekanne oli juhatuse liikmetele koosoleku materjalidele lisatud.

Töögrupp alustas tegevust üheksa kuud tagasi. Tänaseks on töögrupi poolt juhatusele sisend antud. Võib-olla on veel lisaks väljapakutule võimalikke lahendeid, see aga selgub juba aruteludel maakondades. Kõuhkna sõnul saame seejärel otsustada, kas lükkame teema edasi või pakume volikogule arutada ja hääletada. Esitluse vormistamise eest tänas ta Andres Onemari.

Visiooni järgi peab esiteks EJS-i struktuuri reform tagama maakondlike koostöökeskuste toetamist ja tugevdamist ning nende rollijaotuste täpsustamist. Täna on struktuur, kus EJS ei suuda ise tagada maakondlike keskuste piisavat tugevust. Põhiteemaks on rahastus. Maakondlike seltside liikmed maksavad liikmemaksu rohkem kui otseliikmed, et hoida töös maakondlikke keskusi.

Lisaks on vaja tähtsustada ka riikliku keskuse, EJS-i rolli jahinduse juhtimises: seisame kogukondliku jahinduse eest, arendame IT süsteeme, esindame liikmesorganisatsioonide huve ja anname välja ajakirja Eesti jahimees.

Maakondlikku koostöötasandit on vaja, sest see on üks kogukondliku jahinduse alustest. Maakonna keskuse teenused võiksid olla: dokumentide väljastamine, ühistegevuse korraldamine, jahimeeste koolitamine, jahiseltsi juhtide teenindamine, seire koordineerimine, raamatupidamise korraldamine organisatsioonidele, meediatöö jne.

Esitluses on näidatud ka erinevad finantseerimise võimalused. Teema ettekandja pakkus välja tegevuskava: juhatus kinnitab töögrupi tegevused ja suunad, tutvustab neid liikmetele, teeb kokkuvõte ja uus juhatuse esimees esitab selle volikogule.

Juhatuse liikmed arutavad esitatud reformi kava. Küsimusi ja erinevaid seisukohti oli palju. Paljude seltside jahimehed maksavad juba praegu liikmemaksu rohkem kui reformi ettepanekus ette nähtud. Liikmemaksude osaga maakondlike seltside finantsiline toetamine tekitab küsimusi.

Margus Puust lisas, et on rääkinud paljudes jahiseltsides ning maksu tõstmine ja sellega maakondlike seltside finantsiline toetamine on tõstatanud küsimusi.

Raul Vahter pakkus väikeste seltside jaoks nn lävendimaksu, mis tõstab jahimeeste maksu mitmekordseks. Toomas Kõuhkna sõnul tuleb reformi tutvustada jahiseltsides. Kui on vaja tulevad teised juhatuse liikmed appi. Ive Kuningas toetas lävendimaksu jahiressursist lähtudes. Koostöös peitub piltlikult võimalus võtta ka edaspidi laupäeva hommikul kapist relva ja jahile minna.

Juhatuse liikmed otsustasid, et liiguvad edasi pakutud tegevusplaaniga, sest valdav enamus juhatusest seda toetab. Maakondade esindajatest juhatuse liikmed lepivad kokku, kes ja kuhu tulevad reformi tutvustama. Kohtumistelt tuleb tagasiside, mis esitatakse juhatuse koosolekule aprillis. Arutelud ja kohtumised tuleb läbi viia perioodil 15.02.-31.03 (valmis olla 11. aprilli juhatuse koosolekuks). Kõikidel piirkonna esindajatel tuleb olla aktiivne.

Jahise kasutamise ülevaade

Edasi kuulati IT projektijuhi Karri Urbani ettekannet Jahise kasutamise statistika kohta. Ettepaneku teemat käsitleda tegi Jaak Volmer. Karri Urban tegi ülevaate Jahise kasutamisest 2023. aastal. Ettekanne oli lisatud koosoleku materjalidesse.

Juhatuse liikmed küsisid, kas jahipidamisõiguse tasumise kontrollimine Jahises saab varsti teoks. Karri Urban vastas, et tehniline pool on valmis, vaja veel õigusliku poolega tegeleda.

Urbani sõnul on käesoleval jahiaastal väljastatud: 12 493 väikeuluki jahiluba ja 39 464 suuruluki jahiluba. Elektroonsete jahilubade osakaal on väikeuluki jahilubade osas 81,3% (71,4%) ja suurulukid jahilubade osas 84,7% (72,9%). Samuti on käesoleval jahiaastal sisestatud 21 634 vaatluskirjet ulukite kohta.

Ulukiliikide statistika on järgmine: karu 5557 sisestust, metskits 4066 sisestust, hunt 3486 sisestust, ilves 3139 sisestust, põder 2945 sisestust, metssiga 1367 sisestust ja punahirv 855 sisestust.

Edasi andis Urban ülevaate Jahise kasutamisest mitteliikmete poolt. Kokku ei ole 51 jahipiirkonda seotud EJSi liikmeskonnaga. Neist 38 jahiseltsi kasutab jahimaakorraldajat, ulukiseire moodulit kasutab 39 ja jahilubade moodulit kasutab 30 jahiseltsi.

Ettekandja tõi välja ka jahipiirkonna kohta väljastatud jahilubade arvud. Keskmiselt on jahiseltsis väljastatud jahilubade arv 47 väikeuluki jahiluba, 141 suuruluki jahiluba ja keskmiselt sisestatud vaatluskirjete arv 73.

Oluline on statistika mooduli väljaarendus – aruande esitamine elektroonilisel kujul. Vajadusel  saaks selle kaudu juba praegu esitada info kõik jahiseltsid. See, aga kas ja kuidas seda korraldada ja kas seda peetakse vajalikuks, on riigi korraldada. Juhatuse liikmed otsustasid võtta saadud info teadmiseks.

Ulukikahjude ülevaade

Edasi esitati RMK ulukikahjude ülevaade 2023. aasta kohta. Ettekandjaks oli Kalev Männiste, kes esitles aasta alguse traditsioonilise ülevaade RMK ulukikahjudest. Suurim metsakahjustaja on selle järgi põder, kelle arvel on üle poolte metsakahjudest. Võrreldes varasema aastaga kahjude üldine maht kasvanud eriti ei ole.

Juhatuse liikmed esitasid mitmeid küsimusi. Põdra populatsiooni osas on RMK esindaja EJS-i juhatusega sama meelt, et küttimisega tuleb tagasi hoida. Juhatuse liikmed otsustasid võtta saadud info teadmiseks.

Eelarve arutelu

Edasi oli teemaks EJS-i eelarve 2023. a täitmine ja 2024. a eelnõu esimene lugemine. EJS-i tegevjuht tutvustas eelarve 2023. a täitmist ja 2024. a koostatud eelarve eelnõud.

EJS 2023. aasta eelarve tulud-kulud on enam-vähem võrdsed ja suures plaanis on kõik läinud plaanitu järgi. Eelarve komisjon Priit Vahtramäe isikus on 2023. a eelarve täitmisega tutvunud, küsimused esitanud ja uue eelarve osas ettepankuid teinud. Need ettepanekud, küsimused ja vastused olid lisatud ka kõigi juhatuse liikmete materjalide hulka. Tegevjuht ootab juhatuse liikmetelt ka jooksvalt küsimusi, ettepanekuid eelarvete kohta. Juhatus otsustas võtta saadud info teadmiseks ning 2024. a eelarvega edasi töötada.

Jahipiirkonna kasutusõiguse arutelu

Jahipiirkonna kasutusõiguse teema avas juhatuse liige Rein Rosenberg. Ta tegi ettepaneku, et juhatuse nimel tuleks keskkonnaametile teha märgukiri, et selline praktika ei ole jahimeeste poolt aktsepteeritav. Antud juhul oli tegemist ametnike eksimusega, mille tõttu võivad jahimehed kaotada jahipiirkondi. Näiteks oli siin Torgu Saaremaal.

Juhatuse liikmed arutasid teemat ja leidsid, et selline praktika tõesti ei ole sobilik ametkonna poolt. Otsustati võtta info teadmiseks ja kohtumisel ametiga anda juhatuse liikmete seisukoht edasi.

Järgmise korralise juhatuse koosoleku ajaks määrati 14. märts.