Juhatuse veebruarikuu koosolek

Juhatuse veebruarikuu koosolek

222
Foto: EJS
 title=


Veebruarikuu korraline koosolek toimus veebipõhiselt ja sellel osales 16 juhatuse liiget. Koosolekut juhtis president Margus Puust. Puust õnnitles sünnipäevalapsi Priit Vahtramäed ja Kalle Pallingut.

Päevakord kinnitati ja selle kaheksale sisulisele punktile lisasid juhatuse liikmed ühehäälselt IT rakenduse arendamise teema.

Ülevaade meedia ja kommunikatsioonitööst

Esimese punkti EJS-i meedia ja kommunikatsioon avas tegevjuht. Eelnevalt oli toimunud juhatuse liikmete avatud IT töörühm, kus teema ette valmistati. Tegevjuht tegi lühiülevaate, kuidas toimib EJSi kommunikatsioon ja meediatöö. Sissejuhatuses oli selgitus, kuidas jahti väljapoole tutvustatakse.

Meie sõnumite eesmärk on näidata jahindust ja jahti kui normaalset elutervet nähtust just sellisena, nagu ta on ja kummutada kohati ühiskonnas esinevad väärarusaamasid. Oluline on meie liikmete aktiivsus ja initsiatiiv. Peame olema ausad ja pigem selgitama kui õigustama. Ei tuleb öelda ohvrirollile. Jahinduses on nii, et iga probleem on võimalus arenguks. Meie ülesanne on jahindust ja jahipidamist näidata kui ühiskonnale olulist ettevõtmist ja jahimeest kui ühiskonnas olulist isikut.

Tõnis esitles meie seitset sõnumit:

  1. Jaht on ulukite arvukuse reguleerimine. Jahimees on arvukuse reguleerija. See ei tähenda alati arvukuse vähendamist. Sigade Aafrika katk ja teised ulukite haigused, mis nõuavad arvukuse reguleerimist.
  2. Jaht on looduskaitse. Jahimees on looduse praktiline kaitsja.
  3. Jaht on ühiskondlik tellimus. Jahimees on selle täitja.
  4. Jaht on vastutuse võtmine ulukite hea käekäigu eest.
  5. Jaht tänapäeva mõistes on teaduspõhine, see kindlustab tasakaalu looduses ja looduse ja inimese vahel. Osalemine erinevates teadusuuringutes.
  6. Jaht on väikese ökoloogilise jalajäljega, kasutab taastuvat ressurssi, viljakoristus.
  7. Jaht on nutikas lahendus (mitte probleem) ühiskonna probleemide lahendamisel tänapäeva intensiivse arengu tingimustes.

Lisaks seitsmele põhisõnumile käsitleti ka muid võimalikke sõnumeid.

Tõnis rääkis veel sellest, kuidas on seotud kommunikatsioon ja mainekujundus. Missugused projektid on olulised nii sisuliselt kui ka mainekujunduslikult. Siinkohal on hea näide ulukite teedelt peletamise projekt. Oluline on omada lisaks tööplaanile ka iga-aastast meediaplaani ja jälgida meediat läbi meediamonitooringu. See võimaldab kiirelt ja adekvaatselt reageerida, kui selleks tekib vajadus.

Päevakorrapunkti all käsitleti ka ajakirja Eesti Jahimees. Selle teema avas peatoimetaja Jaanus Vaiksoo. Jaanus tutvustas ajakirja tööd ja seda, kuidas valmivad lood ja leitakse teemad. Ta tõi näiteid, kuidas ka juhatuse liikmed saavad huvitavate teemade leidmisel osaleda.

Juhatuse liikmed arutasid, kuidas ja kas saab juhatus aidata toimkonna moodustamisel. Jaak Volmer selgitas, missugustel juhtudel see võiks abiks olla. Arutati ka seda, kas toimkonna töös võiks ja peaks osalema ka juhatuse esindaja nagu see oli eelmiste juhatuse koosseisude ajal. President Margus Puust palus juhatuse liikmetel mõelda ja teha omad ettepanekud. Tiit Tammsaar avaldas arvamust mõningate liikmete kuulumise kohta Eesti Jahimehe toimkonda. Esitatud teema võeti teadmiseks ja oodatud on ettepanekud.

Räägiti koostööst Keskkonnaametiga ja eelarvest

Järgmine teema oli koostöö Keskkonnaametiga, täpsemalt keskkonnainspektsiooni ülesandeid täitva üksusega. Teema oli mõeldud ette valmistama järgmise juhatuse koosoleku samanimelist teemat, kus on lubanud osaleda ka inspektsiooni inimesed. Järvamaa esindaja Arvi Luuk kiitis oma maakonna koostööd ja hindas seda väga heaks. Arutati erinevaid teemasid, sh metssigade peibutussöötmist, haavatud ulukile jälitamist, suurkiskjate jahi korraldamist, liiklusavariides viga saanud ulukite hukkamist ja teisi teemasid. Ka siin otsustasid juhatuse liikmed, et järgmiseks juhatuseks koondatakse meid huvitavad teemad ja saadetakse tegevjuhile inspektsioonile edastamiseks.

Edasi tulid eelarvete päevakorrapunktid. Eelnevalt olid materjalid juhatuse liikmetele saadetud ja toimus esimene lugemine. Eelarve 2020 täitmise osas oli juhatuse liige Priit Vahtramäe saatnud küsimused, millele tegevjuht vastas.

Ka eelarve 2021 osas toimus esimene lugemine ja juhatuse koosolekute vahepeal tehakse sellega veel tööd. Uue eelarve osas huvitusid juhatuse liikmed IT reservi kulude planeerimisest ja nende kajastamisest. Eelarvete lugemine jätkub järgmisel koosolekul.

Võimalus arendada jahimaade haldamise süsteemi

Juhatuse liikmed olid lisanud päevakorda IT arenduse teema seoses jahimaade lepingute haldamisega. Tartu Jahindusklubi  esindajad jagasid oma kogemust ja mitmed juhatuse liikmed tutvustasid uut ideed arendada jahimaade haldamise süsteem välja Jahises. See oleks turvaline ja suureks abiks maaomanikega lepingute haldamisel.

Eesti Jahimeeste Selts on otsinud võimalusi kuidas jahipiirkonna kasutaja saaks mugavalt tuvastada maaomanikke, et nendega sõlmida kinnisasja kasutamise lepinguid. On kaardistatud arendused mis abistaks antud ülesannete teostamist. EJSi tarkvara arenduse partner koostab hinnapakkumist tööde teostamiseks. Kahjuks ei ole sel aastal võimalik EJSi eelarveliste vahendite arvelt antud projekti rahastada. Tegemist on aga jahipiirkondadele olulise tööriistaga, mida soovitakse kasutama hakata esimesel võimalusel. Juhatus otsustas, et uuritakse liikmete hulgas huvi ning selle olemasolul tööde rahastamine toimub liitunud huviliste osalusel.

Ettepanek rakendada „aasta tegu“ tunnustust

Juhatuse liige Marko Vinni oli teinud päevakorda ettepaneku „Aasta tegu“ tunnustuse rakendamise.

Büroo poolt oli päevakorrapunkti tarbeks koostatud ka statuudi eelnõu, mida juhatuse liikmed arutasid. Tunnustuse eesmärk on väärtustada EJS-ile olulise tähtsusega ettevõtmist, tegu või sündmust, mis on positiivselt mõjutanud jahinduse arengut, tuntust ja/või mainet aasta jooksul.

Juhatuse liikme Mati Kivistiku ettepanekul võiks tunnustust hinnata jahiaasta, mitte kalendriaasta põhjal. Tiit Tammsaare sõnul võiks eeskujuks võtta ka külaliikumise tunnustused nagu aasta küla ja sädeinimene. Hulgaliselt ettepanekuid tegid ka teised juhatuse liikmed. Üldiselt oldi ettepanekuga nõus ja sooviti teemaga edasi minna. Koosolekute vahel saavad juhatuse liikmed omi ettepanekuid esitada ja statuut tuuakse lauale järgmisel koosolekul.

Arutati ka muid küsimusi

Järgmine teema oli volikogu toimumise koha ja kuupäeva määramine. Toimus sellekohane arutelu. Koosoleku toimumise hetkeks oli büroo poolt broneeritud 26. mai Türi kultuurikeskuses. Juhatuse liikmed arutasid olukorda ja pakkusid variante ka vabas õhus koosolekut läbi viia. Nii otsustatigi, et kindlat kuupäeva sellel koosolekul ei fikseerita ja jälgitakse olukorda.

Edasi arutati teemal jahipidamise keelamine kinnistul. Teema avasid Margus Puust ja Ive Kuningas. Juhatuse liikmed arutasid olukorda, kus kinnistu omanik on omal maal jahi keelanud, aga soovib, et seal teatud tingimustel jahti ikkagi peetakse. Sellel teemal on olemas ka kohtulahend, millega lähemalt tutvuti.

Lõpus anti juhatuse liikmetele infot SAK-i kohta. Lühiülevaate andis tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Juhatuse liige Tiit Tammsaar oli esitanud ettepaneku metssigade küttimise aruandluse koha pealt, et vältida dubleerimist.

Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 17. märts.