Juhatuse mätsikuu koosolek toimus veebis

Juhatuse mätsikuu koosolek toimus veebis

222
Foto: EJS



Märtsikuu korraline juhatuse koosolek toimus 17. kuupäeval veebikeskkonnas.

Osales 18. juhatuse liiget. Päevakorras oli kümme sisulist teemat. Koosolekut juhtis Margus Puust ja protokollis Lea Truska.

Ülevaade jahijärelevalvest

Meie koosolekul osales Keskkonnaameti (KeA) eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Liivi Plumer. Ta tegi ülevaate jahijärelevalvest. EJS-il oli võimalus anda eelnevalt sisend teemade kohta, mis meid huvitavad. Liivi tutvustas, millised olid jahiseaduse alusel väärteomenetlused eelmisel aastal menetletud. Kokku alustati 130 väärteomenetlust. 2019. aastal oli see arv 118. Kõige rohkem oli jahipidamise õiguse maksmata jätmisi, neid fikseeriti 50. Teisel kohal oli jahiloata jahipidamine 29. Kolmandal kohal olid jahiohutuse ja relva transpordi nõuete rikkumine 15 korral. Sinna kuuluvad nt hoonetele liiga lähedal küttimised, poolautomaatsetel salvede kasutamine, kuhu mahub rohkem kui 2 padrunit. Probleemid jahipidamise dokumentidega oli 13 menetlust.

Juhatuse liikmed küsisid helisummuti ja selle kasutamise kohta. Miks peab seda peale ja maha kruttima. Juhatuse liikme Tiit Tammsaare sõnul mõnel mudelil pole see võimalik. Keskkonnajärelevalve lähtub relvaseadusest, aga Liivil ei olnud midagi selle vastu, kui EJS esitab sobiva muudatusettepaneku (see on eelnevalt ka EJS-i poolt tehtud).

Edasi tegi Liivi Plumer ülevaate järelevalvereidist Saaremaal jaanuaris 2021. Kokku alustati 10 väärteomenetlust: neljal juhul oli relv autos laetud, ühel juhul oli laetud jahirelv järelevalveta, kahel juhul kasutati poolautomaattulirelva, mille salve mahtus üle kahe padruni, kolmel juhul oli maksmata jahipidamise õiguse tasu. Lisaks relvaseaduse rikkumised, millega tegeleb edasi Politsei- ja Piirivalveamet. Oluline on juurde lisada, et sellel päeval oli jahtides palju jahimehi mandrilt, seega ei olnud kontrollimisel tegemist ainult saare jahimeestega.

Edasi tutvustas ettekandja inspektori õigusi. Neil on õigus vallasasju läbi vaadata. Sinna kuuluvad ka autod. Isiku kinnipidamine teatud tingimustel kuni 48 tunniks. Seal on kindlad piirid ja regulatsioon. Õigus läbi viia turvakontrolli, seda viivad läbi samast soost isikuid. Teatud juhtudel on õigus siseneda valdusesse, minna sisse jahimajja, teatud tingimustel on õigus teha läbivaatusi. Eluhoonesse sisenemisel on vaja kohtuniku luba. Kui inspektorid avastavad vallasasju, mis ei ole seaduslikud, võidakse võtta hoiule. Kui nende omamine ei ole lubatud, võib olla õigus teatud tingimustel hävitada.

Korrakaitse seadus määrab ära ohutaseme. Sellest sõltub ka inspektori käitumine konkreetsel juhul. Liivi Plumer tutvustas inspektorite vorme. Sinine vorm asendub rohelisega sujuvalt. Käise või rinnaosas on märge, et tegemist on Keskkonnaametiga.

Keskkonnaameti esindaja Liivi Plumeri poolt oli väga sisukas ja professionaalne ettekanne ja juhatuse liikmed said vastused paljudele neid huvitavatele küsimustele. Lepiti kokku, et sellist kohtumiste praktikat jätkatakse. Ettekandja võttis kaasa ka mõned küsimused, mis eeldasid rohkemat infokogumist teistelt ekspertidelt ja nendele vastused saadetakse juhatuse liikmetele kirjalikult. Huvitava küsimuse püstolite ja revolvrite salvedes olevate lubatud padrunite arvu kohta küsis Tiit Tammsaar. EJS tänab ettekandjat ja KeA-d!

Pliihaavlid keelustatakse

Andres Lillemäe tutvustas pliihaavlite keelustamist EL märgaladel. See on väga vajalik ja huvitav teema ning puudutab enamikke jahimehi. 3. septembril hääletas Euroopa Liidu REACH komitee (REACH komitee tegeleb kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramisega) pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt. Selle järgi ei tohi kahe aasta pärast enam pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada.

Veelinnujaht pliihaavlitega on ELis juba aastaid keelatud (Eestis alates 2013. aastast), kuid praegu arutlusel olev piirang puudutab veelindude hulka mitte kuuluvaid linnuliike, väikeulukeid (näiteks jänes, rebane, šaakal, mink, tuhkur, mäger, kobras jne) ja mõnda suurulukit (hunt, metskits, ilves), keda tohib küttida nii haavlite kui kuulidega. Eelnõus kasutatud märgala defineerimisel on kasutatud Ramsari konventsiooni, mille järgi on märgalad looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.

Andrese sõnul keelatakse edaspidi EL-is kogu laskemoon, mis sisaldab pliid, viie aasta jooksul, mis tähendab, et keelatakse teised pliid sisaldavad laskemoonad, ka vintraudsed (k.a sileraudne). Kehtestatakse 18-kuuline üleminekuperiood kekstule padrunile ≥ 5.6 mm (suured kaliibrid). Samuti kohaldatakse 5 aastane üleminekuperiood ääretulepadrunile ja kesktulepadrunile ja < 5.6 mm (väikesed kaliibrid, k.a kaliiber .22). Erand võidakse rakendada sportlaskmisele liikmesriigid võivad otsustada, kas piiranguid kehtestatakse. Pliimoona võib edaspidi sportlaskmises kasutada ainult rahvusvahelistel või olümpia aladel, kui tiirud puhastavad oma tiiru vähemalt >90% pliist.

Rakendatakse erandeid: sisetiirudes laskmine, politsei, korrakaitse, sõjavägi- ja kaitseliit, esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmine, kaubalaevandus või väärtusliku laadungi saatmine meretranspordil, avaliku ruumi kaitse, enesekaitse, turvalisuse eesmärgil, tehniliseks testimiseks, materjalide testimine ja arendamine, aine määramine, ballistiline uuring, kohtuekspertiis ja ajaloolised ja muud tehnilised uuringud.

Lillemäe sõnul on REACHi regulatsioon 849 lehekülge pikk ja selle vastuvõtmiseks kulus seitse aastat. Seda on kirjeldatud kui ELi kõige keerulisemat seadusandlust.

Andres Lillemäe arutles ka saabuvate väljakutsete üle. Ta avaldas arvamust, et üleminekuperiood on liiga lühike, probleeme on mitmete kaliibritega, kus pliivabad alternatiivid on piiratud, küsimus kes maksab lasketiirude puhastamise kulud. Samuti on vastuseta muud olulised küsimused. Läheb massiliseks relvade väljavahetamiseks ja on küsimus kes maksab. Kes kompenseerib jahimeestele ja laskuritele miljonite padrunite maksumuse, mis lähevad keelu alla?

Arutleti nahkade kokkuostu üle

Edasi tegi Lillemäe kokkuvõtte nahkade kokkuostust. EJS on kolm aastat kokku ostnud põdra ja hirvenahku ja arutleti, kuidas edasi. Lillemäe kiitis jahiseltse, kus olid asjad hästi organiseeritud ja laabusid kenasti. Samuti oli tal ettepanekuid, kuidas kokkuostu paremini korraldada.

Vaadati üle tunnustusavalduste põhimõtted

Edasi korrati Margus Puusti juhtimisel üle põhimõtted, mille järgi tehakse tunnustusavalduste otsused. 15. märts oli tähtaeg, mil avaldused ja ettepanekud EJS-i laekusid. Need vaadatakse üle aprilli koosolekul. Puust kordas üle kokkulepitu, et kindlasti peab koosolekul olema isik, kes kandidaadist oskab rääkida, ehk siis tema esitaja või viimase esindaja. See võib olla juhatuse liige. Oluline on, et osaleb keegi, kes oskab kandidaati iseloomustada ja vastata küsimustele. Vastasel juhul võib piisava informatsiooni puudumisel tunnustusavaldust mitte annetada.

Vaadati üle eelarve

Eelarve täitmisest 2020 ja eelarve projektist 2021 rääkis tegevjuht Tõnis Korts. See oli eelarvete teine lugemine, eelmisel koosolekul veebruaris vaadati need läbi ja tehti ettepanekud. Juhatuse liikmete poolt esimesel lugemisel esitatud ettepanekud olid sisse viidud ja enamuste tähelepanekutega arvestatud. Kõige rohkem tähelepanekuid ja ettepanekuid esitas juhatuse liige Priit Vahtramäe, kes muuhulgas osutas asjaolule, et lepingute tulude pool on 2021. aasta eelarve projektis liiga optimistlik, aga samas tunnustas, et lepingute tulude prognoositud laekumine on eelarve projektis adekvaatselt kajastatud. Peale arutelu otsustasid juhatuse liikmed eelarved saata volinike koosolekule kinnitamiseks.

Muudatused liikmete nimekirjas

Kuna Palivere-Piirsalu Jahiselts astus Läänemaa Jahindusklubi MTÜ liikmeks, siis vastavalt kehtivale korrale esitas ta avalduse EJS liikmest lahkumise kohta. Läänemaa Jahindusklubi on EJS-i liige, seega on ka Palivere-Piirsalu Jahiselts nüüdsest EJS liige läbi Läänemaa Jahindusklubi.

Traditsiooniliselt selliste muutuste puhul kuulasid juhatuse liikmed ära Läänemaa Jahindusklubi esindaja Endrik Rauni kirjelduse nii seltsist kui ka olukorrast. Juhatus rahuldas avalduse ja tunnustas maakondlikku koostööd.

Muudatusettepanek jahikoerte osas

Edasi arutati teemat: muudatusettepanek jahieeskirja – kuni 39 cm turjakõrguste ajavate koerte lubamine kitsejahiks. Selle kandis ette juhatuse liige Endrik Raun. Teema oli arutlusel novembrikuu juhatuses. Siis tehti otsus, et vajalik on teha täiendavad taustauuringud. Tuleb kontrollida naabrite otsuseid ning otsuste mõjusid. Samuti otsustati toona, et võtta teema järgmisel aastal uuesti juhatuse koosoleku päevakavasse. Seda juhatus tegigi. Eelnevalt olid juhatuse liikmetele saadetud vajalikud materjalid nii Soomest kui Rootsist. Toimus sisuline arutelu, mille käigus otsustati muudatusettepanekut toetada. Loe lisamaterjali siit.

Probleem vigastatud ulukitega

Liikluses vigastatud ulukite teema kandis ette Jaanus Põldmaa. Jahiseaduse paragrahvi 34 järgi tuleb liiklusõnnetuses hukkunud ja liiklusõnnetuse tõttu surmatud suurulukist ning tema osadest viivitamata teavitada jahipiirkonna kasutajat või Keskkonnaametit. Käesoleva paragrahvis nimetatud suuruluk ja tema osa kuuluvad jahipiirkonna kasutajale, kes surnud tarbimisväärtuseta suuruluki utiliseerib või matab kohapeal kokkuleppel maaomanikuga.

Probleem on meil endiselt vigastatud ulukid. Millised on lahendused? Arutelu juhtis sisse Jaanus Põldmaa. Arutati, et probleem on vana ja aeg ajalt juhtumipõhiselt ülesse kerkinud. Kuna aeg on edasi läinud ja ühiskonnas toimunud muutused ja tekkinud erinevad uued huvigrupid, siis peaks sellised lahtised küsimused olema täpselt reguleeritud. Täna on jahimeeste seadusest tulenev kohustus liiklusõnnetuses hukkunud suuruluk teelt koristada ja utiliseerida või matta. Juhatuse liikmed avaldasid arvamust. Otsustati, et tegevjuht võtab teema ja pöördub ametite poole, et kokku saada ja leida lahendus probleemile.

Arutleti „Aasta tegu“ tunnustuse üle

Edasi arutati teemal „Aasta tegu“ tunnustusavaldus. Juhatus arutas seda esimest korda eelmisel koosolekul. Teema tõi ideena juhatusse Marko Vinni. Eelmise juhatuse otsus oli, et arutada tuleks edasi järgmisel juhatuse koosolekul. Vahepeal viidi tunnustusavalduse statuudi eelnõusse juhatuse liikmete ettepanekud. Nii näiteks oli Mati Kivistiku ettepanek kohaldada aasta tegu mitte kalendriaasta vaid jahiaasta kohta ja esitada ettepanek 15. märtsiks, nii nagu teised tunnustusavalduste ettepanekud. Samuti oli oma ettepanekud otsustamise hõlbustamiseks esitanud Priit Vahtramäe. Ta tõi mõtte osakaalude kohta, mis aitaksid kvalifitseeruda ja juhatuse liikmetel otsustada. Nii näiteks oli ettepanek arvestada otsustamise puhul teo olulisus, sisu, jahindust, metslooma armastust, liigikaitset toetavat ja propageerivat tegevust, teo kajastust meedias või sotsiaalmeedias jms.

Juhatus arutas seda ja otsustas, et see võiks olla abistava materjalina statuudis. Kuna see tunnustusavaldus rakendub alles järgmisest aastast, siis otsustati anda juhatuse liikmetele veel aega täiendavate ettepanekute tegemiseks ja korra tuleb eelnõu veel lauale. Samas oldi seda meelt, et võiks juba eelmise aasta teo eest tunnustuse eelnevalt välja anda. Kohest tegutsemist toetas ka juhatuse liige Tiit Tammsaar. Koosoleku juhataja Margus Puust palus juhatuse liikmetel mõtelda ja esitada oma ideed järgmiseks koosolekuks. See otsustati korraldada 21. aprillil.