Juhatuse jaanuarikuu koosolek

Juhatuse jaanuarikuu koosolek

216
EJS-i juhatus osalises koosseisus. Foto: EJS

Selle aasta esimene koosolek toimus 11. jaanuaril Tallinnas ja veebis. Kokku osales seal 19 juhatuse liiget.

 Kõigepealt õnnitleti sünnipäevalast, kelleks seekord oli Arvi Luuk. Koosolekut juhatas Margus Puust ja päevakord kinnitati seitsme sisulise punktiga.

Enne esimese päevakorrapunkti juurde asumist annab Margus Puust jooksvat infot. Ta tegi juhatuse liikmetele ülevaate suhtlusest Keskkonnaametiga. Puudutati mitmeid teemasid: järelevalve küsimusi, põdra populatsiooni olukorda ja elektrooniliste vahendite kasutamist jahipidamisel.

Juhatuse liikmed võtsid info teadmiseks. Tehti ettepanek korraldada elektrooniliste vahendite kasutamise võimaluste aruteluks ümarlaud koostöös erinevate osapooltega. EJS-i juhatuse poolt on volitatud Jaak Volmer, Endrik Raun, Tõnis Korts, Karel Rüütli, Margus Puust ja Toomas Kõuhkna.

Jaak Volmer tõi lauale küsimuse hundi ohjamisala piirkondade haldamisest. Haldurid ei kiida heaks otsustajate teguviisi, kus otsus huntide lisaküttimismahu jagamisest tehti piirkondasid kaasamata. Muutvast otsusest teavitamine toimus ebaprofessionaalselt arvestamata jahikorraldust. Jaht pandi käigupealt seisma. EJS-i esindajad peaksid olema nendes küsimustes kaasatud. Margus Puust palus EJS-i tegevjuhil koostada KeA-le märgukiri, kus juhatuse liikmete tõstatatud küsimust huntide ohjamisest käsitletakse.

Struktuuri arutelu

Edasi toimus EJS-i struktuuri arutelu ja arutati maakonnakeskuste teemat. Nii nagu eelmine kord kokku lepiti, koostasid Andres Onemar ja Jaak Volmer olemasoleva info põhjal materjalid, need olid saadetud juhatuse liikmetele.

Juhatuse liikmed arutasid, et EJS-i senine poliitika on olnud, et meie tegevus ei tohi kaasa tuua liikmete kaotust. Kui keegi lahkub, peame vaatama, kes EJS-ist välja astub. Suured maakondlikud klubid on olnud EJS-i raudvara. Peab vaatama, kas EJS täidab praeguse loogikaga oma eesmärki. Maakondlikel klubidel peaks olema samuti selgem poliitika.

Kommenteeriti ka koostatud töötabeleid. Lisatud on tööd, mis on seltsides tehtud ja mida nad tahaksid teha. Palju on ridasid, kus tegevused kattuvad: maakonnas, keskuses ja jahipiirkonnas.

Mahtudest rääkides on materjalides toodud kaks äärmust: Ida-Virumaa ja Saaremaa. Kui tuleb otsustada, palju ressurssi on vaja maakondlikesse klubidesse investeerida, tuleb mõelda, kas võtta üks inimene igasse maakonda või tegutseb seal iseseisev MTÜ. See peaks ise kujunema mitte olema juhatuse poolt määratud. Alternatiivid ei välista üksteist.

Eelarve koostamine on EJS-i keskuse teema, see kinnitatakse volikogus. Kui palju igale maakonnale eraldatakse, saab kinnitada EJS-i juhatuses. Seega tehti ettepanek jätta väljapakutud mõtted mõtlemiseks veebruari juhatuse koosolekuks.

Kogukondliku jahinduse edendamine

Juhatuse liikmed arutasid ka seda, et vajalik oleks selgitada Jahise IT süsteemi kasutamise tingimusi EJS-i liikmele ja mitteliikmele.

Oli ka arvamusi, kus kutsuti juhatust poliitilise kultuuri tavasid järgima. Ametist lahkuval juhatusel ei ole eetiline teha ettekirjutisi uue strateegiana uuele valitavale juhatusele. Võime teha ettepanekuid volikogule.

Tõdeti ka, et juhatus täidab eelmise volikogu juhatusele pandud ülesannet. Kuidas lahenduse vormistame, seda ongi vaja välja selgitada. Juhatuse liikmed uurisid, kas erinevad mudelid tähendavad, et erinevate maakondade rahastamise toimub erinevalt.

Selgituseks oli, et materjalides on esitatud miinimum teenuste komplekt – see maht ja kvaliteet tuleks tagada. Maakonnas olev MTÜ täidab tasu eest teenuste põhipaketi, mida sinna lisatakse, on nende valik. Maakonna seltsil ei ole ühtegi juriidilist kohustust, v.a. jahindusnõukogus osalemine või oma seltsi jahimeeste esindamine.

Juhatuse liikmed arutasid võimalikke erinevaid alternatiive. Kas maakondlikud keskused peavad kindlasti säilima? Maakondliku keskuse üks oluline ülesanne on jahimeeste ühtsuse säilimine. Arutati, et on olemas vajadus hoida kogukondlikku jahindust võimalikult laiale jahimeeste kontingendile. Panustamise osas on tähtis bilansiline võrdsus. Küsimuseks on, et kuidas saavad vajalikke teenuseid mitte ühtegi seltsi kuuluvad jahimehed.  

Analüüsides on tähtis, et arvestame IT arendustega mis vähendavad füüsilise tööjõu vajadust. Oleme arengust maas IT teenuste hindade kujundamisel. Juhatuse liikmed otsustasid, et küsimust arutatakse edasi järgmisel koosolekul töörühma kokkuvõtete analüüsiga.

Põhikirja muutmine

Järgmine päevakorra punkt oli põhikirja muutmise ja korrastamise vajaduse selgitamine. Arutati, et on nii sisulisi kui vormilisi muudatusi, mille tegemist võiks kaaluda. Üks sisuline ja olulisim on esindatuse küsimus. Täna on siin maakonnakeskuste osas, läbi EJS-i kuuluvate ja otse kuuluvate seltside vahel ebavõrdsus. Arutada tuleks ka põhikirja p. 3.1.1 üle, mis on jahikülaliste vastuvõtmine ja jahiturism, mis on praegu EJS-i põhikirja punkt, praktikas on see erasektori tegevus.

Juhatuse liikmetele selgitati ettepaneku sisu. EJS-i põhikirja p. 8.1 järgi on: „Seltsi kõrgeim juhtimisorgan Seltsi liikmete poolt delegeeritud volinike koosolek – Seltsi volikogu. Volinikud delegeeritakse esindusnormiga lähtuvalt põhimõtetest, et üks (1) volinik Seltsi liikme iga seitsmekümne (70) füüsilisest isikust liikme kohta (1–70 liiget: 1 volinik; 71–140 liiget: 2 volinikku jne)“.

Liikmete poolt volinike valimise protseduuri kehtestab iga seltsi liige enda jaoks iseseisvalt. Siin tekib ebavõrdsus, kus otse EJS-i kuuluvatel seltsidel on tulenevalt liikmete arvust lõppkokkuvõttes rohkem hääli kui suurtel maakondlikel keskustel. On ettepanek leida siin uus lahendus, näiteks vähendada esindatuse numbrit 70lt 39le, mis on keskmine otsekuuluvate liikmete jahimeeste arv.

Samuti toodi näide, et EJS-i põhikirjas puudub maakonna tasand. Lähtudes eelnevate volikogude otsusest tehti ettepaneku, et põhikirjas oleks sees, et juhatusse kuulub esindaja igast maakonnast.

Juhatuse liikmed teevad ettepanekuid volikogus esindatuse võimalikkusest: esindatud jahipiirkonna kasutaja; iga jahiselts, maakondliku liikme juriidiline liige nn osakond ühe esindajaga. Juhatus tegi ettepaneku teha põhikirjale seaduslikkuse analüüs. Otsustati, et teemat arutab edasi töörühm ja teeb juhatusele otsuse ettepaneku.

Sõraliste küttimine

Veel arutati sõraliste küttimise teemal. Tutvustamisele tuli põdra jahihooaja küttimise kokkuvõte. Samuti tehti sõraliste küttimise kokkuvõte seisuga 31.12.2023.

Koosoleku juhataja andis sõna juhatuse liikmele Priit Vahtramäele, kes tegi juhatusele ülevaate põdrajahi hooaja küttimisest maakondade ja kogu riigi lõikes ja kokkuvõtteid sõraliste küttimisest 31.12.23 seisuga. Küttimise ülevaade sisaldas analüüse ja võrdlusi eelmiste perioodidega, samuti rääkis ta kahjudest.

Põdra tugeva populatsiooni päästmiseks tuleb teha palju tööd jahimeeste hulgas. Vahtramäe hinnangul ei saa ca 1/3 jahimeestest olukorra tõsidusest aru.

Ka metskitse arvukus on hetkel madal. Planeerisime küttida 16 690, praegu on kütitud 9500  ning ligikaudselt sinna see number jääb. Täitmine on seega 65%. See on metskitse populatsiooni säilimise põhi. Üks põhjus siin on ilvese suur arvukus.

Metssiga lubasime küttida 10 000, Keskkonnaagentuur soovitas 15 000. Tänase seisuga on kütitud 9000 ulukit, mis teeb limiidi täitmise 50%. Punahirve küttimine toimub aga lõviosas saartel, mujal on juhuslik. Küttimismaht on 3385, täidetud on mahust 2800.

Juhatuse liikmed hindavad tehtud analüüse ning otsustasid võtta saadud info teadmiseks ja avalikustada materjalid teadmiseks jahimeestele.

Loe põdraküttimise kokkuvõtet siit. Loe sõraliste küttimiskokkuvõtet siit.

Põtrade uuringu projekt

Edasi kuulati ülevaadet, kuidas on Eesti-Läti põdraprojektiga edasiminek. Eelmisel juhatuse koosolekul tutvustati projekti üldiselt. Mis on vahepeal toimunud, missugune on EJS-i roll ja võimalused andis ülevaate kontaktisik Endrik Raun.  

Raun selgitas, et on vahepeal kohtunud Läti projekti eestvedajatega. Selgemad on finantsilised küsimused. Eestile on eraldatud kokku 396 000 kolme tegevusaasta jaoks. EMÜ esindaja saab endale võtta 300 000 eest tegevusi, EJS-i osa on 96 000 eurot, millest tuleb katta ca 19 000 eurot omaosaalust kolme aasta jooksul.

Projekti käigus peavad jahimehed kaelustama ja jälgima kaelustatud põtru, jälgima punahirve mõju põdra populatsioonile ning uurima teisi põdra eeldatavaid populatsiooni vähenemise põhjusi. Tuleb kaasata eelkõige lõunapoolseid ja piiriäärseid seltse. Projekti kuludes on abikõlbulikud kulud osalemine konverentsidel, seminarid, publikatsioonid, uinutipüssid, strateegiate väljatöötamine ja meetmete arendamine.

Juhatuse liikmed võtsid info teadmiseks ja kõik olid ühehäälselt nõus, et EJS osaleb selles rahvusvahelises projektis. Endrik Raun sai juhatuselt volituse olla selle projekti EJS-i poolseks kontaktisikuks.

Liikmete väljaarvamine

Jahiseltsist liikmete väljaarvamise probleemid oli järgmine teema. Juhatuse liige Mati Kivistik selgitas, millest on sellise teema juhatuse lauale toomine ajendatud. Nimelt tekkisid küsimused ühe liikme MTÜst välja arvamisel.

Selgus, et hetkel kehtivate põhikirjade alusel on see keeruline protsess. Mati Kivistik teeb ettepaneku korraldada MTÜde põhikirjade alane koolitus.

Juhatuse liikmed arutavad erinevaid võimalusi ning kokkuvõttes on oluline, et tuleb lähtuda põhikirjast ja korralikult vormistatud protokollidest. Samuti jagasid juhatuse liikimed infot, kust saab kasulikke kogemusi ammutada põhikirjade ja nende rakendamise teemal.

Juhatus otsustas võtta info teadmiseks.

Hea tahte memorandum

Järgmiseks vaadati läbi loomapääste teemaline hea tahte memorandum. Selle päevakorrapunkti avas Urmas Salmu, EJS-i „Ulukid teel“ projektijuht.

Salmu selgitas, et juhatuse ees on esimene versioon loomapäästealasest hea tahte memorandumist. Selles on kirjas ka Keskkonnaameti spetsialistide esialgne nägemus EJS-i rollist. Kuna see puudutab kogu organisatsiooni tegevust, siis on see juhatuse laual.

Tagasisidet oodatakse 10. veebruariks. Memorandumis osalevad: Päästeamet, Häirekeskus, Politseiamet, Keskkonnaamet ja EJS.

Juhatuse liikmed arutasid, et memorandum ei ole sellisel kujul jahimeestele vastuvõetav. Seda seepärast, et  jahimeestele nähakse kohustusi, mis on tegelikult teiste institutsioonide pädevused. Juhatuse otsus oli, et võtta teadmiseks ja sellisel kujul EJS-i poolt seda ei kinnitata. Aga teemaga on vaja edasi tegeleda.

Tööplaanide kinnitamine

EJS-i 2024. aasta tööplaani ja meediaplaani tutvustus oli viimane sisuline päevakorrapunkt.

Tegevjuht oli ette valmistanud juhatuse liimetele mõlemad dokumendid ja need olid lisatud materjalidele.

See on juhatuses iga aastane traditsioon, et kohe jaanuari koosolekul tutvustatakse EJS-i alanud aasta töö- ja meediaplaani. Need dokumendid on elavad ja kõik märkused, ettepanekud, kommentaarid on ka teretulnud. Juhatuse liikmed võtsid info teadmiseks ja teevad jooksvalt ettepanekuid kavadesse.

Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 8. veebruariks.