Jahindusnõukogud on põdra küttimise kokkulepped saavutanud

Jahindusnõukogud on põdra küttimise kokkulepped saavutanud

1332
Foto: Priit Vahtramäe rajakaamera

10. augusti seisuga on kõigi 15 maakonna jahindusnõukogud põdra küttimise osas oma otsused teinud.

Kokku on lepitud 2023. aasta jahihooajal 4201 põdra küttimises. Jahimeeste endi soov oli selleks hooajaks 4123 isendit küttimine ja Keskkonnaagentuuri seirearuande alusel soovitati küttida 4210–4580 põtra.

Maakondadest on kõige suurem küttimismaht määratud Pärnumaale (580 isendit), Viljandimaale (443 isendit) ja Harjumaale (407 isendit). Üle 300 isendi peaksid küttima ka Raplamaa ja Ida-Virumaa jahimehed. Kõigil teistel maakondadel on küttimismaht alla 300, neist väiksem Hiiumaa (72 isendit).

„Võrreldes eelmise hooaja küttimisega on langenud kokkulepitud küttimismaht enim meie saartel – Hiiumaal 20,83% ja Saaremaal 19,25%. Võrreldes teiste maakondadega on küttimismaht rohkem langenud ka Läänemaal 16,1%. Üle 10–15% on selle aasta küttimismaht langenud ka Raplamaal, Viljandimaal, Valgamaal, Põlvamaal ja Harjumaal. Kõige väiksem on langus Järvamaal, ainult 1,33%,“ selgitas EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe.

Kui Eesti Jahimeeste Selts oma 2023 soovitustes viitas, et see hooaeg on meile otsustavaks, kui palju ja kuidas me struktuurselt ja vanuseliselt kütime, siis sellele viitab ka graafik, mis annab ülevaate meie jahimeeste loendusest ja küttimisest (graafik 1).

Graafik 1. Põdra loendus ja küttimine 2016.-2023. a

Võrreldes 2018. aasta küttimisega (7163 isendit) on selle hooaja küttimiskohustus langenud keskmiselt 71%. „Peab mainima, et meie saartel on see langenud üle 100%, Hiiumaal 138% ja Saaremaal 113%. Enim on aga langenud küttimine Lääne-Virumaal – 146%,“ tõi Vahtramäe välja.

„Oluline ei ole sellel hooajal, kui palju me kütime, vaid kui palju jääb talvituma õiges vanuselises ja soolises struktuuris. Soovin jahimeestele tarku otsuseid hooajal 2023. Kõik sõltub nüüd jahipiirkondade endi otsustest,“ lisas ta.