Jahinduse teemad riigikogu keskkonnakomisjonis

Jahinduse teemad riigikogu keskkonnakomisjonis

306
Keskkonnakomisjoni koosolek. Foto: EJS

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas 17. jaanuaril jahindusega seotud teemasid. Põhilisteks arutlusvaldkondadeks olid öösihiku piiratud kasutusele võtt ja pliihaavlite keelustamine märgaladel.

„Komisjoni istungil keskendusime jahindusega seotud probleemidele, mis on seotud öösihikute ja pliimoona kasutamisega,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja. Ta selgitas, et öösihiku kasutamine oleks vajalik seoses teatud liiki metsloomade arvukuse ohjamise ja turvalisuse tagamisega. Samas ei saaks lubada öösihikut hirvede, põtrade, metskitsede ja suurkiskjate küttimiseks. Põhifookus öösihiku kasutamisel oleks ohtlike haiguste tõrjumise, nuhtlusisendite arvukuse piiramise ning liikluses vigastatud loomade tabamiseks ja hukkamiseks. Öösihiku kasutamise lubamine, reeglite kehtestamine, kontroll ja järelevalve on vaja delegeerida vastavale ministeeriumile. Selleks on vaja teha muudatused seadusandluses.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul esitasid 11 riigikoguliiget ettepaneku seaduse muutmiseks, mille tulemusena oleks võimalik öösihiku piiratud kasutuselevõtt. „Meie igati toetame seda ettepanekut, sest see on vajalik riigi ja ühiskonna poolt tulevate küttimistellimuste täitmiseks. Jahipidamine on viimaste kümnenditega oluliselt muutunud ja suur osa sellest on ulukite arvukuse reguleerimine. Laialdaseks on muutunud erinevad viirushaigused, nagu näiteks sigade Aafrika katk, mille puhul riigipoolne küttimistellimus antakse meile käsuna, mille mittetäitmine võib tuua sanktsioonid. Selliste tellimuste efektiivseks täitmiseks on vajalik kaasaegsete vahendite, nagu öösihik, kasutamine. Eelmise aasta keskel saatsime koos erinevate organisatsioonidega ka vastava pöördumise siseministeeriumile,“ ütles Korts.

EJS-i juhatuse liige Endrik Raun selgitas keskkonnakomisjoni liikmetele, et öösihik on kasutuses meie naaberriikides Soomes, Lätis, Rootsis ja Venemaal ning mujal: Austrias, Hollandis, Horvaatias, Luksemburgis, Norras, Poolas, Sloveenias, Šveitsis, Taanis, Tšehhis, Ungaris ja osades Saksamaa liidumaades.

Toimus elav arutelu. Komisjoni liikmed esitasid EJS-i esindajatele arvukalt küsimusi. Üks komisjoni liige leidis, et seakatku piiramine on olulise tähtsusega ka riigi toidujulgeoleku tagamisel. Koosolekul osalenud MTÜ Loomuse esindaja arvas, et seakasvatus ei ole perspektiivne ja see tuleks lõpetada.

Alates käesoleva aasta 15. veebruarist on Euroopa Liidus keelatud pliihaavlite kasutamine märgaladel. Keskkonnaamet on ette valmistamas vastavat kaarti, mille põhjal saab selgeks, kus asuvad märgalad ja kus pliihaavlitega jahipidamine on keelatud. EJS-il on plaanis see kaart panna ka jahinduse infosüsteemi Jahis, kust iga jahimees saab seda jälgida.

Keskkonnakomisjonis toimunud arutelul osalesid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnameti, Siseministeeriumi, Jahimeeste Seltsi ja MTÜ Loomuse esindajad.

Keskkonnakomisjon otsustas valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (734 SE) laekunud muudatusettepanekute arutelu jätkata järgmisel istungil.