Jahimehed tulevad rannaniidul pesitsevatele lindudele appi

Jahimehed tulevad rannaniidul pesitsevatele lindudele appi

1081
Foto: Keskkonnaagentuuri rajakaamera

1. veebruaril algab Euroopa Liidu LIFE projekti „Loodusrikas Eesti“ rahastamisel katsetus, mille käigus püütakse Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi eestvedamisel vähendada väikekiskjate mõju Lääne-, Hiiu- ja Muhumaa rannaniitudel pesitsevatele lindudele.

„Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et väikekiskjate ebaloomulikult kõrge arvukus ohustab rannaniitude linnustikku. Et seeläbi kannatavad ka mitmed juba praegu kehva käekäiguga kaitsealused linnuliigid, on Keskkonnaamet otsustanud rahastada katsetust, mis teadlaste hinnangul võiks linnustiku olukorda parandada,“ ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Tartu ülikooli doktorandi, looduskaitsebioloogi Triin Kaasiku sõnul on eelneval kolmel aastal Lääne-, Pärnu- ja Hiiumaal läbi viidud teadusuuringu tulemused kurvad. „Kuigi looduses ongi nii, et rebane sööb alati mõned linnupesad ära, siis hetkel on rannaniitudel midagi valesti: pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maas pesitsevate lindude pesadest. Seega pole populatsioonide taastootmine jätkusuutlik ja näiteks niidurüdi ning tutka kohalikud populatsioonid on hävimisohus,“ selgitas Kaasik.

Kaasiku uuringust selgus, et väikekiskjatest on ülekaalukalt peamine lindude pesarüüstaja rebane, Läänemaal ja Pärnumaal ka šaakal.

Projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus kütivad Eesti Jahimeeste Seltsi kohalikud kütikogukonnad järgmise kahe kuu jooksul viiel Tartu ülikooli uuringualal väikekiskjaid. Jahti peetakse teadlaste poolt välja valitud rannaniitudel, kus püütakse reguleerida rebase, šaakali ja kähriku arvukust. Lindude kaitseks ette võetud tegevuste tõhususe hindamiseks mõõdetakse kevadisel pesitsusperioodil, kui edukalt poegade koorumine õnnestus.

Jahimeeste Seltsi projektijuht Jaanus Vaiksoo kinnitas, et jahimehed on projektis osalemisest ja uurimistöö tulemustest huvitatud, et saada seeläbi teada, kas väikekiskjate arvukuse reguleerimine toob pesarüüstele leevendust. „Kui saame anda oma panuse Eesti linnustiku kaitsmisele, siis ka see on meile väärtus ja eesmärk omaette,“ ütles Jaanus Vaiksoo.

Projektis osalevad Haapsalu jahiselts Läänemaalt, Tuudi ja Massu jahiseltsid Pärnumaalt, Suuremõisa ja Emmaste jahiselts Hiiumaalt ning Muhu jahiselts. Jahiseltside ülesanne on pidada teadlaste poolt välja valitud rannaniitudel niidukahlajate kevadistel pesitsusaladel vastavalt jahieeskirjale veebruaris ja märtsis rebase-, šaakali- ja kährikujahti.

Pilootprojekt „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“ on osa suuremast rannaniitude taastamisest Lääne-Eestis, mille käigus laiendatakse niidupindala ning võetakse maha niite ümbritsevaid loodusväärtuseta kuivi puistuid. Mida rohkem on niidualadel puudetukke ja põõsastikke, seda sobivam on ala ka rebastele ja kährikutele, kes hõlpsasti seal peidukoha leiavad.