Inimtegevus sunnib loomi ellujäämiseks kaugemale liikuma

Inimtegevus sunnib loomi ellujäämiseks kaugemale liikuma

813
Foto: Ott Rebane/Flickr

Austraalia teadlased analüüsisid 39 aasta jooksul 167 loomaliiki, et hinnata kuidas inimtegevus mõjutab loomade liikumist.

Uuringust, milles käsitletakse mõju ülemaailmsele loodusvarale nelja aastakümne jooksul, leiti, et näiteks põllumajandus või turism sunnib loomi 70% kaugemale liikuma, et leida toitu, peavarju või kaaslast, kirjutab Independent.

Austraalia teadlased avastasid, et inimesed mõjutasid negatiivselt mitmeid loomaliike, nt Rootsi suusatajad häirisid põtru, aga ka intensiivsed põlluharimismeetodid häirisid sisalikke Lõuna-Aafrikas.

Samuti avastasid teadlased, et enam kui kolmandikul juhtudest olid loomad sunnitud muutma oma eluviisi ehk nende liikumine kasvas üle 50%. Kogu uuringu vältel tõid teadlased välja, et loomade keskmine liikumine suurenes 70% seal, kus inimtegevust peeti üheks teguriks.

“Liikumine on loomade ellujäämise seisukohalt kriitilise tähtsusega, kuid inimtegevus võib seda veelgi häirida,” selgitas uuringut juhtinud Sydney ülikooli metslooma ökoloog Tim Doherty. “Loomad võtavad inimtegevusega kohanemiseks kasutusele teatud käitumismehhanismid, näiteks põgenevad või väldivad inimesi, rändavad edasi toitu või kaaslasi otsima või leiavad uue peavarju inimeste või kiskjate vältimiseks,” tõdes Doherty.

Uuringust selgus ka, et mõnel juhul sundis inimtegevus loomi vähem liikuma, kuna inimasutuse läheduses oli näiteks parem ligipääs toidule või oli piiratud liikumine näiteks maanteel või raudteel.

Samuti on liikumisele kaudseid mõjusid. Doherty sõnul on loomade liikumine seotud ka oluliste ökoloogiliste protsessidega nagu tolmlemine jms, mistõttu võib häiritud loomade liikumine negatiivselt mõjutada kogu ökosüsteemi.

Sydney ülikooli ja Melbourne´i Deakini ülikooli teadlaste juhitud töörühm leidis, et loomade suuremat liikumist mõjutavad ka jahindus, sõjaväeline tegevus ja õhusõidukid.

Uuringus käsitletud liigid varieerusid alatest väikestest liblikatest kuni 2000 kg kaaluvate valgete haideni. Uuringusse kaasati 37 linnuliiki, 77 imetajaliiki, 17 roomajat, 11 kahepaikset, 13 kalaliiki ja 12 putukaliiki.

JAGA