IN MEMORIAM Luule Arm

IN MEMORIAM Luule Arm

2533
Luule Arm. Foto: EJS

Luule Arm 1934-2020

Eesti Jahimeeste Seltsi majas on vaikne ja kurb. Lahkunud on meie Luule – selle maja perenaine, hoidja ja hing. Luule ei töötanud enam ammu jahimeeste seltsis, aga ilma temata on praegu Eesti Jahimeeste Seltsi raske ette kujutada. Teda tundsid vist kõik Eesti jahimehed alates noorjahimeeste kursustel osalejatest lõpetades EJS-i tegevjuhtide, juhatuse ja presidendiga. Luule elurõõm, lõbus naer ja käre hääl olid nakatavad. Ta oli jahimeestele nagu ema: tegi süüa, kuulas, õpetas, pragas ja naeris… Just see Luule naer jääb meelde – haruldaselt hea huumorimeelega inimene.

Hüvasti, Luule! Me hakkame Sinust puudust tundma.

Tänulikult, Sinu

Eesti Jahimeeste Selts


Luule ei olnud jahimees ega jahinaine. Ta ei olnud ju isegi Eesti Jahimeeste Seltsi liige, kuid ta oli Eesti Jahimeeste Seltsi oluline osa – Kuristiku tänava maja hea hing. Luule nägi selles majas igasuguseid päevi, paremaid ja … teistsuguseid, ka väga raskeid, inimlikult vast kõige raskemaid.
Ometi oli Luule hea tuju looja, ja muidugi mitte majale, vaid ikka inimestele, kes selles majas käisid, töötasid, olid… olid ja on. Luule oli oma viimaste päevadeni seda meelt, et lambis peab õli põlema!
Me kurvastame sellepärast, et teda enam ei ole – mõistagi! Aga igivana tarkus õpetab, et tundkem pigem rõõmu, et ta oli!

Erki Aavik

JAGA