Ilmus värske ülevaade ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest

Ilmus värske ülevaade ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest

516
Pruunkarud. Foto: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuuri värskest raportist „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ saab ülevaate ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest. Ühtlasi annavad raporti koostanud spetsialistid hinnangu asurkondade seisundile ning teevad küttimissoovitused 2022/2023 jahihooajaks. Keskkonnaagentuuri küttimissoovitused on oluliseks sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Rauno Veeroja sõnul on enamuse ulukiliikide olukord Eestis hea ning nende asurkonnad on igati tugevad ja elujõulised. „Eriliselt hea meel on tõdeda, et juba pikemat aega kiratsenud ilvese asurkond näitab selgemat kosumise märki, kuid soodsaks seda veel ikka pidada ei saa,“ nentis Veeroja. Karude arvukus on viimasel kümnendil jõudsalt kasvanud ning nende sooritatud vägiteod jõudsid 2021. aastal uue kahjustuste rekordini.

Lühikokkuvõte „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ aruandest:

Põder: Võrreldes eelneva aastaga on põtrade arvukus püsinud samal tasemel (11 000–12 500 isendit) ning sarnasel tasemel püsisid ka põtrade tekitatud metsakahjustused. Uuel jahihooajal võiks arvukuse hoidmiseks küttida ligi 4800, arvukuse mõõdukaks langetamiseks aga kuni 5400 põtra. Piirkonniti on erinevused põdra asustustiheduses kohati väga suured: leidub nii väga kõrge asustustiheduse ja/või rohkete põtrade poolt tekitatud metsakahjustustega piirkondi, kus tuleks küttimissurvet võrreldes eelneva hooajaga oluliselt suurendada. Samas on ka selliseid, kus väga madalale langenud asustustiheduse tõttu tuleks küttimismahte oluliselt vähendada või küttimisest koguni loobuda.

Metssiga: Asurkonna suurus jäi möödunud jahihooaja lõpus püsima aastatagusega võrreldes sarnasele 12 000 – 13 000 isendi tasemel. Kuna juurdekasv oli eelmisel aastal veidi tagasihoidlikum, siis õnnestus küttimisega arvukuse tõusu küll vältida, kuid sigade Aafrika katku (SAK) leviku riskide leevendamiseks arvukust langetada ei õnnestunud. SAK ei ole Eestis kaugeltki veel seljatatud ja viirust on metssigadel tuvastatud ka 2022. aasta esimestel kuudel. Metssea arvukuse edasise tõusu vältimiseks ja kõrgema asustustihedusega piirkondades ka arvukuse langetamiseks tuleks käesoleval jahihooajal metssigu eelmise aastaga võrreldes märksa rohkem küttida.

Metskits: Käesoleva aasta alguses hinnati metskitsede arvukust 125 000 – 135 000 isendini, võrreldes eelmise aastaga on see number veidi langenud. Arvukuse hoidmiseks sarnasel tasemel tuleks ka käesoleval jahihooajal küttimissurvet hoida eelnevaga samal tasemel. Küttimist võiks suurendada eelkõige Kagu-Eestis, samas kui vähendada võiks seda eelkõige Põhja- ja Loode-Eestis. Metskitsede jooksuajal kõrghetkel (juulis) võiks metskitsedele rahu anda ja sokujahti mitte pidada.

Punahirv: Möödunud hooaja oluliselt intensiivsema küttimisega on Saare- ja Hiiumaal õnnestunud asurkonna arvukuse tõusu vältida ja veidi ehk ka arvukust langetada. Arvukuse edasiseks langetamiseks soovitame mõlemal saarel eelseisval jahihooajal küttida hirvi vähemalt samas mahus kui 2021. aasta jahihooajal. Mandri-Eestis, kus hirve leviala ja arvukus on aasta-aastalt suurenenud, tuleks eelseisval jahihooajal küttimismahte suurendada.
Karu: Asurkonna üldseisund on väga hea. Sama-aastaste poegadega emakarusid oli möödunud aastal 91 ja suvine üldarvukus võis küündida 900-950 isendi kanti. Karude poolt möödunud aastal mesindusele tekitatud kahju oli suurim varasemast: Kokku rüüstasid mesikäpad mandri-Eestis ligi 800 mesitaru. Uuel jahihooajal soovitame suunata küttimist operatiivselt ja suuremas mahus kahjustuspiirkondadesse.

Hunt: Võrreldes eelneva aastaga on huntide arvukus kahanenud. Kutsikatega karju oli 2021. aasta sügisel kokku 26 ja sügisene üldarvukus oli tõenäoliselt pisut alla 250 isendi. Huntide tekitatud kahjud karjakasvatusele olid viimase kümnendi madalaimad, mis näitab, et eelneval 2020. aasta hooajal õnnestus küttimist efektiivselt suunata. Tänavu sügiseks võib ennustada hundi arvukuse kasvu, kuna eelmise aasta küttimisurve oli madal.

Ilves: Asurkonna seisund paraneb tasapisi, kuid soodsaks ei saada seda veel pidada. Võrreldes varasemaga oli möödunud aastal rohkem poegadega emailveseid. Seire andmetel oli 2021. aasta sügisel Eestis 74 ilvese pesakonda ning ilvese arvukus oli sügisel 450-550 isendit. Samas on ilvese levik veel ebaühtlane ja arvukus allpool soovitud taset.

Kobras: Asurkonna seisund on soodne. Möödunud aastal toimus iga kolme aasta tagant tehtav kopra pesakondade üle-eestiline kaardistamine. Jahimaa kasutajad registreerisid 3037 pesakonda. Pesakondade arv võrreldes 2018. aastal üles märgitud pesakondade arvuga on jäänud üldjoonest samaks.

Teiste väikeulukite asurkondades suuremaid arvukuse muutusi viimasel aastal toimunud ei ole: Mägra arvukus on Mandri-Eestis jätkuvalt suurenev ja ka halljänese ning kährikkoera arvukus on kasvutrendis. Rebase, šaakali, valgejänese ja metsnugise arvukus on jäänud võrreldes eelmise aastaga üldjoontes samaks. Väikeulukite küttimisel soovitame järgida samu põhimõtteid, mis möödunud aastal.

Jahilinnud: Kasvutrendis on niigi arvukad suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja kormorani arvukus, kelle tekitatud kahjustused on jätkuvalt probleemiks. Seetõttu soovitame nende küttimist suurendada ning küttimisvõimaluste piiramise asemel neid võimalusel hoopis leevenda. Jätkuvalt soovitame jahimeestel võimalusel hoiduda luitsnokk-pardi, soopardi ja viupardi küttimist, kuna nende arvukus on langustrendis.

2022. aasta alguses kinnitati Keskkonnaametis uus suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava ja 2021. aasta sügisel kopra kaitse ja ohjamise tegevuskava. Soovitame koostada metsseale pikemaajalise ohjamiskava ja hallhülgele kaitse ja ohjamise tegevuskava.

Loe aruannet Keskkonnaportaalist.