Hinnangud suurkiskjate salaküttimisele Baltikumis

Hinnangud suurkiskjate salaküttimisele Baltikumis

234

Tõnu Pärn

Kolm Balti riiki on üks piirkond, kuid samas on igal riigil oma eripärad – saamaks ülevaadet selle ühise ja erineva ning viimase 16 aasta muutuste osas suurkiskjatesse suhtumise suhtes, toimub käesoleval 2022. aastal Balti riikide ühisuuring veebiküsitlusena. See uuring otsib vastuseid paljudele erinevatele küsimustele, sh ka neile, millest eriti rääkida ei taheta, kuid mis vaieldamatult on olulised või teatud vastuseid vajavad, nagu seda on salaküttimine.

Veebiküsitluse jooksvad andmed kõigi vastajagruppide poolt (Joonis 1) suurkiskjate salaüttimise leviku hinnangu osas 1. juuni seisuga annavad meõtlemisainet ning neist joonistuvad välja esimesed sarnasused ja erinevused, suurimaks eristujaks on Leedu.

Joonis 1. Hinnangud suurkiskjate salaküttimise levikule (01.06.22 seisuga)

Eesti puhul on silmatorkav, et iga neljas vastaja (27%) ei oma hinnangut suurkiskjate salaküttimise levikule, sarnane on ka Läti (23%), seejuures peavad lätlased suurkiskjate salaküttimist kõige sagedamini (24%) väga haruldaseks.

Leedu vastajad on tunduvalt kindlamad hinnangute andmises, ainult ligikaudu iga kümnes (12%) ei oma hinnangut levikule, kuid veelgi rohkem eristub Leedu sellega, et üle poolte vastajatest (51%) peab salaküttimist levinuks või laialt levinuks. See on vastupidine aga Eestis ja Lätis, kus enamik peab salaküttimist haruldaseks või väga haruldaseks.

Kokkuvõtvalt on esmaste hinnangute järgi suurkiskjate salaküttimine haruldasem Lätis ning levinum Leedus, Eesti on sarnane Lätiga, kuid hinnangute haruldane ja väga haruldane summa osas poolel maal lõunanaabrite vahel. Seejuures ei tohi unustada, et riikide siseselt võivad eksisteerida suured piirkondlikud erinevused, sest kuigi Baltimaad on maailma mastaabis väikesed on neis mitmekesine loodus ja palju omalaadseid regioone.

Kuna tegu on hetkel käimasoleva uuringuga, siis ei ole veel võimalik näidata hinnanguid salaküttimise mõjule suurkiskjate populatsioonides, hinnangut salaküttimisele kui sellisele, seoseid ulukikahjuga ning erinevate vastajate (talunikud, jahimehed, tavakodanikud maalt ja linnast) vaatenurki, probleeme ega ka muud põhjalikumat analüüsi. Kõik need teemad eeldavad ausaid vastuseid, mida pole mõjutanud teadmine teiste sama kohaliku piirkonna (maakond, vald, Eesti regioon jms) inimeste vastustest küsimustele, et edastada seda, mis on oluline jahimehele või talunikule, kes peab jahti või tavalisele inimesele maalt.

Esimese juuni seisuga on kolmest Balti riigist vastanuid kokku 2112, kuid jahimehi (600) ning talunikke (462) ehk inimesi huvigruppidest, kelle arvamusi ja teadmist sooviksime teada (TÜ Terioloogia õppetool 2022), on vastajate hulgas hetkel liiga vähe. Seega palume osalemist Baltikumi suurkiskjate uuringus, et täita lüngad asjatundliku teadmisega ning eeldatavalt muuta ka Eesti „Ei oska öelda“ 27% väiksemaks.

Uuringu anonüümse veebiküsitluse leiate veebilehelt. Vastama ootame kõiki jahimehi, kuid samuti oleme tänulikud kui jahimehed räägiksid oma tegutsemispiirkonna maaomanikele / põlumeestele käimasolevast uuringust ning kutsuksid osalema.  Mida rohkem ja mida erinevad asjassepuutuvad isikud veebiküsitlusele vastavad, seda parema pildi saame suurkiskjatest inimeste silmade läbi nagu ka erinevatest ulukikahjudest, küttimise olukorrast jne. 

Kui teil on uuringuga seoses küsimusi, siis pöörduge Tartu Ülikooli Terioloogia õppetooli poole ühel järgnevatest kontaktidest: Maris Hindrikson, maris.hindrikson@ut.ee; Egle Tammeleht, egle.tammeleht@ut.ee, või Harri Valdmann, harri.valdmann@ut.ee.

 

Allikad

Tartu Ülikooli Terioloogia õppetool (2022) Algab Balti riikide ühine uuring ühiskonna suhtumisest suurkiskjatesse. Eesti Loodus. Aprill 2022, lk 246