12. mail toimus Hiiumaa Jahimeeste Seltsi (HJS) volikogu, kus tavapäraste toimingute kõrval võeti vastu uued liikmed ja kinnitati juhatuse uus koosseis.
Koosolekut valiti juhtima Arvi Toss. Valitud mandaatkomisjon kinnitas, et koosolek on otsustusvõimeline ja pärast seda kinnitati päevakord. Sõna sai HJS-i juhatuse esimees Andres Onemar, kes tegi ülevaate juhatuse tööst 2022/2023 majandusaastal.
Tema sõnul on kõigil jahiseltsidel kasutusõiguse lepingud pikendatud. Septembril saadi Käina ja Tahkuna lepingute kooskõlastused jahindusnõukogust kätte. Jahtkondade vahelist koostööd hindas juht heaks, toimivad ühisjahid ja ulukite küttimise koordineerimine. Aasta jooksul räägiti läbi Leluselja ja Tahkuna jahiseltsidega koostöö üle HJS-ga. Hetkel on nad koostööpartnerid, kellele osutatakse HJS-i poolt kokkulepitud teenuseid. Seoses nõuete muutumisega, teostati Paluküla lasketiirus parendustöid ohutuse tagamiseks. PRIA projekti „Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse“ vahendeid kasutas Käina jahipiirkond.
Kokku paigaldati Hiiumaa teedele helkureid ligi 9 km. Toetust saadi 2710 eurot, kogumaksumus oli koos omaosalusega 3 500 eurot. Lisaks osaletakse EJSi vahendatavas pilootprojektis Hiiumaa rannaniitudel, piirates seal rebase, kähriku ja/või šaakali arvukust. Jahiaastal kütiti kokku 68 põtra, 410 punahirve, 388 metskitse ja 1323 metssiga.
Esitati ka revisjonikomisjoni aruanne, kus olid erinevad seisukohad ja hinnangud. Tervikuna olid hinnangud positiivsed. Nii näiteks arvas revisjonikomisjon, et maaomanikega lepingute sõlmimine on olnud plaanipärane ning eesmärk on täidetud. Samuti leiti aruandes, et ulukikahjud on ebamõistlikult suured ja nende vähendamise osas tulevikus tegeletakse EJS-i tasandil.
Edasi võeti liikmeks vastu kaks MTÜ-d – Kõrgessaare ja Emmaste. Need olid moodustatud juba olemasolevate jahipiirkondade baasil, mis on jahiseltsis jahtkondade staatuses.
Juhatus kinnitati koosseisus: Marko Pruul, Raivo Mölder, Denis Lukas, Tõnis Teidla, Janno Üksik, Hillar Lõppe ja Märt Rajaveer, kes on ka juhatuse esimees. Juhatuse esimehe volitused lõppesid Andres Onemaril ja tema sõnul täitis ta oma lubaduse olla 3 aastat meeskonnas ja aidata oma teadmiste ja kogemustega seltsil toimida ning areneda.
Oma kokkuvõttes ütles Andres, et tema põhitähelepanu läks maaomanikega lepingute sõlmimisele kasutusõiguse lubade pikendamise protsessis. Samuti osales Onemar aktiivselt Jahise arendamisel ja rakendamisel. Andrese tegevusajal sai HJS EJS-i juhatusse esinduse ja ta ise võttis osa kõigist koosolekutest. Kolmel aastal toimus suurulukite mõistlik majandamine, lasketiirude korrastamine ja parem infovahetus. Lahkuval juhatuse esimehel oli ka soovitus uuele juhatusele: jälgida EJS-i struktuuri muutuse protsessi ja kujundada sellest lähtuvalt HJS-i areng, sh rahalised suhted, et muuta need õiglasemaks. HJS tänas Andrest tehtud tubli töö eest.
Koosolekul osales ka EJS-i tegevjuht Tõnis Korts, kes rääkis hetkel aktuaalsetest jahinduse teemadest nii Eestis kui mujal maailmas. Tegevjuhi sõnul on käimas Euroopa katusorganisatsiooni FACE petitsioon allkirjade kogumiseks, et saada suuremat rolli Brüsseli otsuste vastuvõtmisel ja ka kohapeal oli võimalus allkirju anda.
Tegevjuhil jätkus häid sõnu nii Hiiumaa jahiseltsi kui ka Andres Onemari aadressil. Kortsu sõnul on olemas erinevaid remondimehi. Mõned võtavad remonti vajava mootori lahti, aga ei oska enam kokku panna. Mõned aga mõistavad mootori kokku panna või seda tuunida sedasi, et ta töötab paremini kui enne. Nende sõnadega anti Onemarile kui heale mootoritundjale EJS-i poolt tänutäheks panuse eest Hiiumaa jahindusse üle töövõtmete komplekt.
